Sarapshylar: QQS qaytarudy qysqartu el budjetin saqtaugha kómektesedi
Birneshe jyldan beri shiykizat eksporttaushylaryna QQS qaytaru budjet ýshin aitarlyqtay auyrtpalyqqa ainaldy. Biylghy jyldyng ýsh toqsanynda ghana ol ýsh esege ósip, 946 mlrd tengeni qúrady. Sarapshylar búl tәjiriybeden bas tartatyn kez keldi me әlde balama bar ma degen súraqqa jauap izdep kórdi.
Jyldan jylgha el budjeti eksporttaushylargha QQS qaytaru mýmkindikterin izdeuge mәjbýr, 2023 jyly búl ýrdis toqtatylyp, biznesting narazylyghyn tudyrdy. Biyl, somalardyng óskenine qaramastan, qaytarym jasaldy, biraq budjet shyghynyn toltyru ýshin Últtyq qordan josparlanghannan da kóp, 2 trillion tenge qaryz alugha tura keldi. El ishinde búl tәjiriybeni qayta qaraudyng uaqyty keldi degen әngime kópten beri aitylyp jýr. 2008 jyly ýkimet elimizde shiykizatty óndemeytin kompaniyalargha QQS qaytaruyn joy mәselesi kótergen bolatyn.
Alayda barlyghy sol kýii qaldy. Kórshiles Resey Federasiyasynda da QQS qaytarudy joy turaly pikirtalastar jýrude, búl ýrdisti jaqtaushylar «joghary óndeu – tómen salyqtar» prinsiypi boyynsha fiskaldyq jýieni qúrudy úsynyp otyr. Qytayda eksporttaushylargha QQS qaytaru óte iykemdi jәne eksporttyq ónimning әrbir týrining ózindik mólsherlemesi bar, búl eng aldymen elding mýddesin eskerip, biznesti yntalandyrugha mýmkindik beredi.
Osy orayda Taspanews.kz tilshileri Qazaqstanda QQS qaytaru mәselesin sheshuding qanday núsqalaryn jýzege asyrugha bolatynyn anyqtady.
Eksporttaushylargha QQS qaytaruyn 50%-gha qysqartu
Birneshe jyldan beri «Aq jol» partiyasy eksporttaushylargha QQS qaytaru tәjiriybesin retteuge shaqyryp keledi. Partiya liyderi, Mәjilis deputaty Azat Peruashev QQS qaytarudy azaytudan bastaudy úsynyp otyr.
«QQS qaytarudy týbegeyli joy mýmkin emes, búl jalpy әlemdik tәjiriybe, Qazaqstannyng qosarlanghan salyqty boldyrmau maqsatyndaghy seriktes memlekettermen halyqaralyq kelisimderi bar. QQS әrdayym tauar eksportynan sol tauardyng tútynu jerinde tólenedi. Shiykizatshylargha QQS budjetten, yaghni, otandyq biznesting memleket ishinde tóleytin salyghy esebinen qaytarylady. Demek, shiykizatshylar (oligarhtar) bizding tabighy resurstarymyzdy paydalansa da, biz olargha ýstine salyghyn da qaytaryp beruimiz kerek eken. Jalpy, Konstitusiya boyynsha jer men jer qoynauy - halyqtyng menshigi, demek búdan negizgi paydany kórushi halyq nemese halyq týrindegi memlekettik budjet boluy kerek. Sondyqtan Konstitusiyany retke keltiru arqyly mәseleni sheshu qajet. Ol ýshin metodologiyany retteu kerek.
Mysaly, «Aq jol» dempartiyasy QQS qaytarudy qosylghan joghary qúny bar dayyn nemese óndelgen ónimdi eksporttaushylargha qaytarudy saqtaudy úsynady. Al shiykizatty eksporttaushylargha QQS qaytarudy tym bolmaghanda 50% qysqartu kerek. Sol arqyly budjet shyghyndaryn tómendetip, shiykizatshylardy ónimdi memleket ishinde óndeuge mýddeli etemiz. Áytpese, 30 jyl ishinde memleketke kóptegen iri investorlar keldi, alayda olardyng eshqaysysy birde bir iri múnay óndeu zauytyn salyp bergen joq. Olargha shiyki múnaydy shetelge shygharu tiyimdirek. Investorlardyng qolyn búrau da dúrys emes, kerisinshe, óndiru salalaryna olardy tartugha mýddelimiz. Al, múnday ekonomikalyq mehanizmder arqyly júmys istey otyryp, óndeuge týser investisiyalardy yntalandyryp, budjetke degen auyrtpalyqty azaytugha bolady», – deydi Azat Peruashev.
Abai.kz