Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Beles 153 0 pikir 27 Qarasha, 2024 saghat 14:02

Shәmshining ruhany jalghasy

Suret Q.Qúrmanәlining múraghatynan alyndy.

«Qazaq valisining koroli», aty anyzgha ainalghan kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng últ ruhaniyatyndaghy, jalpy óner tarihyndaghy orny qashanda bólek. Jarty ghasyrdan astam uaqyt boyy Úly dalany әsem әnimen әldiylep kele jatqan dara daryn turaly sóz qozghalghanda, aty-jóni býginde ýnemi onymen qatar atalatyn taghy bir jan bar. Ol – biyl shygharmashylyq jolyna 35 jyl tolyp otyrghan shәmshitanushy, kompozitor Qaldybek Qúrmanәli.

Otbasy ónegesi

Qaldekenning Shәmshimen dәl qay kezden bastap «derttengenin» dóp basyp aita almaspyz. Múny qazir onyng ózi de esine týsire aluy qiyn shyghar. Ákesi Arystanbek әn-jyrgha әues, ónerge qúshtar kisi edi, sondyqtan perzentterin de solay tәrbiyeledi. Búl әuletten ósip-óngen on eki úl-qyzdyng kәsiby baghyty, mamandyghy, ómir joly keyin әrqalay qalyptasty, biraq bәrine ortaq bir qasiyet – shetinen әdebiyetke qúmar, ónerge jaqyn bolyp ósti. Yaghny әkening tәrbiyesi, anasy Tólbasynyng ónegesi balalardyng boyyna nәr bolyp qúiyldy, jýrekterine gýl bolyp egildi. Ghylym, pedagogika, әskeri, t.b. salalarda jýrgenimen, Qúrmanәli әuletining qay ókili bolsyn, әn dese, óleng dese, jaynap sala beretini sondyqtan.

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

Óner jolyn qughan Qaldybekting túnghysh әni 1988 jyly dýniyege keldi. Múqaghaly Maqataevtyng «Qariyalar azayyp bara jatyr» degen ólenin oqyp otyryp, qatty әserlendi. Aqylyn aityp, aq batasyn berer abyz qarttar, әkesining kózin kórgen auyldaghy aqpeyil aqsaqaldar kóz aldynan ketpey qoydy. Nәtiyjede oily da әsem әn tudy.

Osy quanyshtyng әserimen alyp-úshyp jýrgende, bir kýni keshtete avtobuspen júmystan qaytyp bara jatyp, sanasyna taghy bir sazdy әuenning súlbasy qúiyla qalsyn. Jazyp ala qoyatyn diktofon joq, amalsyzdan «úmytyp qalmayyn» dep jol boyy tisi auyrghan adamday ynyldap, әuendi qúr qaytalaumen boldy. Aqyry dittegen ayaldamasyna jetip, avtobustan týse sala jataqhanagha qaray qústay úshty. Bar oiy – kókeydi tesken jana saryndy tezdetip audiotaspagha jazyp alu. Qas qylghanda, jýgirip kele jatyp, múzgha tayyp jyghylsa bola ma?! Qap, әttegen-ay! Onbay qúlasa da, o jer, bú jerining auyrghanyna qaramay atyp túryp, taghy jýgirdi. Biraq... qaytalap ynyldayyn dese, әlgi әuen joq! Esine týspeydi! Jana ghana sanasynda sayrap túrghan saz sap tyiylghan. Múnday da bolady eken-au...

Sol әn oqys tayyp jyghylghan ornynda týsip qalghanday, әlgi jerdi shyrkóbelek ainalyp úzaq jýrdi. Tabylmady. Oigha oralmady. Yzadan jaryla jazdady. «Boyymdy búdan bylay әn jaza almay qalam ba degen qorqynysh biyledi» deydi kompozitor sol kýnderdi eske alyp. Shygharmashylyqta sәl irkilisting bolghany ras. Biraq, Qúdaygha shýkir, artynsha әnder birinen song biri shygha berdi: «Jayyqtyng tolqyndary», «Qiyaldaghy qalqa», «Kirmeshi jii týsime», «Shyn sýimegen bolarmyn», «Telefonmen til qatshy maghan»...

Oylanyp qarasaq, әnning de óz taghdyry, óz ghúmyry bolady. Keybirining joly auyrlau kelip, kesheuildep baryp tanymal bolsa, keybiri, kerisinshe, shyqqan zamat elge keninen tarap kete barady. «Qiyaldaghy qalqa» jәne «Kirmeshi jii týsime» solay tez tanyldy. Búl әnderding baghyn ashqan – «qazaqtyng Aq Bayany» atanghan Mәdina Eraliyeva edi. Osy tuyndylar arqyly әnshining ataq-abyroyynyng da aspanday týskeni anyq.

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

Án qúdireti

Alayda tanylghannyng kókesi «Án-agha nemese Shәmshimen syrlasu» shyqqan kezde boldy. Búl – Qaldybekting ózi pir tútqan kompozitorgha әnmen túrghyzghan eskertkishi edi. Tek taghzym, arnau túrghysynan ghana emes, maghyna-mazmún jaghynan ghana emes, әnning ózining tabighaty, bolmysy, keng tynysy jóninen de búl naghyz Qaldayaqov túlghasyna layyq tuyndy bolyp shyqty. Shәmshige degen, Shәmshining әnine degen elding yqylasy qanday ystyq bolsa, oghan arnalghan osy bir ghajayyp әnge degen mahabbattyng da sonday shynayylyghy sezilip túrdy. Kópshilik búl әndi birden únatty. Múny tyndarmannyng Qaldayaqovqa degen saghynyshynyng ghana emes, Qaldybekting kompozitorlyq sheberligine sýisingenining de kórinisi deuge bolady.

Jalpy, Q.Qúrmanәli әnderin tyndap otyryp, Sh.Qaldayaqov shygharmalarymen әldebir ishki ýndestikti, ruhany jaqyndyqty, ózara sabaqtasyp jatqan ortaq saryndy bayqau qiyn emes. Ózi syrttay ústaz tútqan úly kompozitor sekildi, Qaldybek te lirikalyq valis janryna basymdyq beredi. Onyng oinaqy әnderi tyndarman jýreginde alyp-úshqan sezim dýrsilin oyatyp, ornynan lyp kóterilip, dóngelene valis biylep ketetindey quanyshty kónil-kýy syilaydy. Baysaldy tuyndylarynyng ózi adamdy oilanta, tolghanta, az-kem múnayta kele, bәribir ómirden týnildirmeydi, kerisinshe, tirshilikting әr sәtin qadirley biluge shaqyrady, baqyt degennin, shattyq degenning lezde kózden búl-búl úshar sonday sәuleli shaqtardan túratynyn menzegendey bolady. Kompozitordyng әri ketse tórt-bes minutqa sozylatyn (mәselen, «Biz әli kezdesemiz», «Syrdariya jaghalauy», «Jaz ne dep edi?», «Jyldarym», «Saghynysh әni», «Songhy ýmit», «Úmytpa meni, ayaulym», t.b.) әnderining әserliligi sonshalyq, ol bitkenshe qiyalynyzben ómirinizding qiyr-qiyryn sharlap shyghyp, saz siqyrynan jan әleminiz tazaryp, keudenizdi izgilik, meyirim, saghynysh kerney keri oralyp ýlgeresiz. Osynday aqjýrek qalpynyzda ainalanyzgha shuaq shasha qarap, ókpelegen adamynyzgha da qúshaq jangha әzir túrasyz. Án qúdireti degen osy ghoy! Óner múraty da adam janyn osylay núrlandyru, izgilendiru emes pe?

Qaldybek shygharmashylyghynda «tez onar әsire qyzyl» jeniltek әn joq. Shәmshini ruhany ústaz tútqan, Núrghisany, Ásetti, Ábilahatty tyndap ósken kompozitordyng arzan dýniyeni maldanbasy anyq. Bala kýninen kitap oqyp, jyr jattaghan adamnyng ólen-sózge degen talghamy da biyik bolary haq. Múny onyng Múqaghali, Fariza, Tólegen, Kenshilik, Jarasqan sekildi qazaqtyng ghajap aqyndarynyng ólenderine әn shygharyp, ol jyrlargha ekinshi ghúmyr syilauynan angharugha bolady. Ásirese marqúm Ibragim Isamen tyghyz shygharmashylyq baylanys jasady. Ibragim aghamyz Qaldybekting birneshe әnining mәtinin jazyp qana qoyghan joq, kompozitor inisine on shaqty óleng de arnady. Qaldekeng keyin Israil Saparbay, Esenghaly Raushanov, Qasymhan Begmanov, Qazybek Isa, Bauyrjan Jaqyp, Maraltay Rayymbekúly jәne t.b. aituly shayyrlardyng ólenderine әn jazdy.

Jyr oqyp otyryp, ony sazdyng iyirim-qayyrymyna sala biletin jannyng sauatty sóz saptap, óleng qúray bilui de týsinikti jayt. Shәmshi de birer әnine ózi mәtin jazghan ghoy. Sol sekildi, Qaldekeng de «Saghynysh әni», «Shәy iship ketsem qaytedi?» sekildi әnderining ólen-sózin ózi órgen.

Suret Q.Qúrmanәlining múraghatynan alyndy.

IYgerilgen hәm iygerilmegen iydeyalar

Q.Qúrmanәlini júrtshylyq kompozitor retinde jaqsy tanyghanymen, onyng atyn odan sayyn dýrkiretken erekshe qyry – úiymdastyrushylyq qabileti edi. Ótken ghasyrdyng sonau 80-jyldarynyng sonynda-aq Qazaqstan Jazushylar odaghy janyndaghy «Júldyzdar» óner birlestigine jetekshilik etken ol talay keremet әdebiy-sazdy keshter úiymdastyrdy. 2000 jyly Shәmshining tughanyna 70 jyl toluyna oray eske alu keshin ótkizip, ony dәstýrge engizdi. Sonyng aldynda ghana keybir konsertterding úiymdastyrylu dengeyine kónilim tolmay, «Jas Alash» gazetine syn maqalalar jazyp jýrgenmin. Bir kýni redaksiyagha kelip: «Ózgening júmysyn synau onay, al endi ssenariydi ózing jaz!» – dedi. Áuelde biraz jýreksinsem de, әiteuir jazdym. Sóitip, on shaqty jyl júp jazbay qatar enbek ettik. Talay qyzyq pen shyjyqqa kuә boldyq. Búrq-sarq etip qaynaghan shәinekting qaqpaghyn ashqan song basylatyny tәrizdi, Qaldekenning de lezde ashulanyp, artynsha jaymashuaq qalpyna týsetin tabighatyn tany týstik (Ibragim aqynnyng óleng jolymen aitsaq: «Ashuyn aiqaymenen azaytady, Zili joq ar jaghynda, taza aiqayy»). Respublika sarayynda jaryq-dybys jaghyn retteytin orystildi jigitterding birinin: «Kaldybek, mojet byti, po-russky ploho govoriyt, no ocheni horosho obiyasnyaet», – degen sózi de – bú kýnde bir qyzyq estelik.

Sóitip jýrip, Shәmshini, Ásetti, Ábilahatty, Mústafa Óztýrikti, Bekzat Sattarhanovty eske alu keshterin ótkizdi, «Qazaq әni» ýzdik әnder jobasyn úiymdastyrdy. Ol ol ma, ómirden ózderi kóshken son, esimderi de onsha atalmay jýrgen Sadyq Kәrimbaev, Sydyq Múhamedjanov, Beken Jamaqaev, Mels Ózbekov sekildi kompozitorlar turaly da jii aityp, olardyng keshterin de oisha josparlap jýrdi. Biraq týrli qiyndyqtar men kedergiler oghan múrsha bermedi.

Qaldekeng eshqashan josparsyz, jobasyz jýrmeydi. Qolynan býgin-erteng ne isteytini jazylghan qaghazy, aptalyq, ailyq jospary, úzaq merzimge arnalghan jobalarynyng nobayy syzylghan dәpteri týspeydi. Taghy da Ibragim aghamyzdyng ólenine jýginemin:

– Kez kelgen ortadan ol alar shabyt,

Jiberer otyrysty tamasha ghyp.

Jýredi kýtpegen bir maqsattarmen,

Bitpegen isterimen qamal salyp!

Tura sol. Qashanda basy tosyn oilargha tolyp jýredi. «IYgerilmegen iydeyalarymnan tau túrghyzugha bolady» dep edi ózi bir súhbattasqanymyzda. Biraq, Qúdaygha shýkir, sol «iygerilmegen iydeyalarynyn», «bitpegen isterinin» týbinde kesheuildep baryp jýzege asqandary da jetkilikti.

Kompozitordyng ónerden óre, mәdeniyetten mәnis ketip bara jatqanyn ashyq aityp, elding ruhany ómirindegi kemshilikterge jany auyryp jýretin batyldyghy da kópke mәlim. Týrli telehabarlargha qatysyp, óz oiyn ashyq aityp jýretin, tipti sózin bóle berer «bilgish» telejýrgizushilerge úrsyp tastaytyn birden-bir adam da – osy kisi.

Qaldekenning osynday azamattyq ústanymy, qayratkerlik qarymy, iskerlik qabileti turaly jalpy aitylyp jýrgenimen, onyng әnderining ereksheligi haqynda tolyqqandy zertteu júmysy, ókinishke qaray, әzirge joqqa tәn. Zerdeley bilsek, úly Shәmshi Qaldayaqovtyng ónerdegi ruhany jalghasy ispetti Qaldybek Qúrmanәlining kompozitorlyq qyry – әli týren týspegen tyng dala sekildi, tynghylyqty zertteudi, arnayy nazar audarudy kýtip jatqan aishyqty әlem, airyqsha qúbylys.

Sәken Sybanbay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1560
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3358
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6300