Halyqtyng basynan ótken tauqymetti jyldardyng ashy shyndyghyn bir kezderi auyl adamdary otyra qalsa boldy, әngime etip te, ólen-jyr, qisa-dastan etip te aityp, bala-shaghanyng qúlaghyna qúimaqtay qúiyp otyrushy edi. Zeyindi, zerdeli balalar jattap alyp, bir-birine ylghy aityp jýretin. Mening de sol boz bala shaghymda Dәmen Shalbayúly degen jigitting dombyragha qosyp aityp otyrghan bir bәiiti esimde qalghan bolatyn.

Dәmenning aituy boyynsha, Alban elining Qyzylbórik ruynan shyqqan Bóltirik degen aqyn kóp ólendi ósiyet, naqyl, әzil-qaljyn, ótirikke qúrastyryp aitsa da, myna bir ólendi shyryldap túrghan shyndyqty aitqan eken:

Balasy Bәidibekting Alban edi,
Qoy, jylqy qarqarany alghan edi.
Qarqara Tekespenen jerimiz bar,
Jylqygha anyq qyzyr shalghan edi.
Aq patsha Ekaterina zúlym әiel,
Aldymen qazaq jerin jalmap edi.
Qaratyp eldi týgel alghan patysha,
Adamgha býgin salyq salghan edi.
Nikolay bala ber dep aitqannan son,
Qytaygha Alban ýrkip barghan edi.
Ayyrghan mal men bastan bir-aq jylda,
Opasyz mynau netken jalghan edi.
Basymnan ótken isti bayandasam,
Demender mynau qanday zar jaq edi.
Asynyng asyl tauy – jaylau, qystau,
Kókteuim aghyndy ózen arjaghy edi.
Múzarttyn  qamauynda jatqanym da,
Jylaghan boz balanyng armany edi.
Qorshaghan bizdi iyirip kóp әskerdin,
Ishinde kóp sandysy qalmaq edi.
Bermeseng josynyng dep qalaghanyn,
Halyqty qayta aidap salmaq edi.
«Malymdy al, basymyzdy qoyaber» dep,
Jalynghannan basqa sóz qalmap edi.
Qonysyn qorlyq kórip bosatqan el,
Artyna qaytyp tiri barmaq edi?
Osymen týgel berdik qalaghanyn,
Ishinen mal-mýlikting jaraghanyn.
Qúdiret basqa salsa kóredi eken,
Qasqyrday adamdy adam talaghanyn.
Dýre bastyq deydi eken ózderinshe,
Qúiryqty jalanashtap sabaghanyn.
Alarmangha aila kóp degendeyin,
Qorqytudyng istedi bar amalyn.
Ash búrlyghyp, ynyrsyp jatqandargha,
Arpanyng ýlestirdi qara nanyn.

Labasy qaldyng keyin Qabanmenen,
Men kettim atty jayau shabanmenen.
Albannyng toptan ozghan san jýirigi,
Jabymen birdey boldy saban jegen.
Bir jyldyng tórt mezgili sekildenip,
Qúbylghan basqa týsti zaman degen.
Tughan jer, qaldyng keyin Qarabúlaq,
Ketipti Alban baba senen úzap.
Qolynda qalmaq sherik pende boldyq,
Qamauda qatynmenen bala jylap.
Áyteuir ólmegenge shýkirlik  qyp,
Otyrmyz jaqsylyqty aldan súrap.
Torghayday tozyp ketken qayran eldin,
Kim ie bolar eken basyn qúrap.
Óserbay qaldyng keyin Suyqtoghay,
Qalanda jasaushy edi sart pen noghay.
Búralghan tal shybyqtay baydyng qyzy,
Satugha bolyp otyr qoydan da onay.
Kýbirti quraylynyng arasany,
Kóptikten adam qoyday adasady.
Sapyrghan sary qymyz qayran Alban,
Arpagha at jeytúghún talasady.
Bәrining kórgen kýni mynau bolsa,
Bireuge bireu qaytip qarasady.

***

Aq saraydyng myrzasy,
Jatushy elim kerilip.
Qúday bergen eki ayaq,
Bir basugha erinip.
Sarybúlaqtan men kóshtim,
Elmen birge jeligip.
Saryshyghangha kelgende,
Men kózime jas aldym.
Asynyng tauy kórinip.
Ar jaghynda elimnin,
Talayy qaldy bólinip.
Zamannyng artyn baqty ma,
Qaldy eken olar ne bilip?
Beldesken eki orystyn,
Bireui qalar jenilip.
Albandy qúday qor qyldy,
Shekaragha aidatyp,
Pende qyldy pendege,
Qoldaryn artqa baylatyp.
Sauatym joq jazugha,
Otyrmyn tildi sayratyp.
Kóship keldim Tekeske,
Kýreden ótip ainalyp.
Otyrmadym dәriyagha,
Jarym aiday jaylanyp.

***

Suasudyng basynan kóship týstim Ilege,
Jerding jónin aitpasa, bilmegen jan bile me?
Densaulyqtan basqany Qúdaydan asa tileme.
Malay bolyp istedik sart pen dýngen, sibege.
Qarsylyq qylsang eriksiz aidaydy Dutyng Kýrege.
Baryp qalsang kýrege , qúiryqty tóse dýrege.

***

At jalynan mal tapsan,
Beker emey nemene.
Áke-shesheng bar bolsa,
Mekeng emey nemene.
Aldynda aghang bar bolsa,
Kókeng emey nemene.
Artynda ining bar bolsa,
Nóker emey nemene.
Múnyng bәrin sayraghan,
Bókeng emey nemene.

1916 jyly ýrkinge baylanysty oqighalar men qisa, bәit, ólenderding kóbi óz kezinde jazylmay qalyp, tek qúima qúlaqtar da beren-saran saqtalyp qalghandary ghana aitylyp jýrgen. Dәuirding ótuimen olarda úmyt bolyp barajatyr. Ásettin: «Menen de sorly aqyn ótti me eken, bir sózi baspa ornyna berilmegen» dep armandaghanynday, qayran Yryskeldi, Bóltirik qatarly búlbúl kómey aqyndar da baspa betin kórmek týgili, sol zamannyng zapyranyn ishke jútyp, bir auyz jyly sózde esty almay súm ómirden óttau shirkin!

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegi

Avtordyng «Men tanyghan shyndyq» atty kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz