QR Suretshiler odaghyn kóp jyl basqarghan, Ábilhan Qasteev atyndaghy muzeyding diyrektory bolghan, pedagog-ghalym, ónertanushy-suretshi Baytúrsyn Ómirbekov 79 jasynda ómirden ótti.

Baytúrsyn Esjanúly Ómirbekov 1946 jyly qazirgi Jetisu oblysy Panfilov audany Taldy auylynda dýniyege kelgen. Grafikashy-suretshi, QR-nyng enbek sinirgen qayratkeri.

1969 jyly QazPIY-di (QazÚPU) bitirgennen keyin osy instituttyng beyneleu óneri kafedrasynyng assistenti (1969 – 71), agha oqytushysy (1972 – 74), kórkemsuret-grafika fakulitetining dekany (1974 – 78), Almaty teatr jәne kórkemsuret institutynyng oqu jәne ghylymy júmystary boyynsha prorektory (1978 – 87), kafedra mengerushisi (1990 – 92), Qazaqstan kórkemsuret akademiyasynyng grafikikalyq dizayn kafedrasynyng mengerushisi (1992–94) qyzmetterin atqarghan.

1994 jyldan Á. Qasteev atyndaghy óner múrajayynyng diyrektory.

Baytúrsyn Ómirbekov keskindeme, grafika jәne mýsin salasy boyynsha enbekterdin, beyneleu óneri mәseleleri jayly kitaptardyng («Týr-týs әleminde» (1986), «Týr-týsterding tildegi kórinisi» (1992), «Kenistiktegi týr-týs» oqu qúraly «1990), maqalalardyn, mәdeny kórkem jobalardyng avtory. Halyqaralyq ónertanushylar assosiasiyasynyng mýshesi (2002).

Baytúrsyn Ómirbekov 1986 jyly KSRO Suretshiler odaghyna mýshelikke qabyldanghan. 1987 jyly «Jeltoqsan kóterilisine» baylanysty prorektorlyq qyzmetinen bosatylyp, Kenes Odaghy Kommunistik partiya qatarynan shygharyldy.

Ol Qayrat Rysqúlbekov, Jambyl oblysynyng Moyynqúm audanyndaghy enbek erleri men Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Abaybazar audanyndaghy alghashqy kommunarlaryna qoyylghan eskertkishterding avtory.

Beksúltan Núrjekeev, Qazaqstannyng halyq jazushysy:

- Baytúrsyn suretshiligi de, adamgershiligi de, óneri de, kisiligi de óte joghary túlgha edi. Ol kóp jyldar boyy Qazaqstan Suretshileri Odaghyn basqardy. Kóp jyl boyy Ábilhan Qasteev atyndaghy óner múrajayyn basqardy. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri boldy. 75 jasynda ýlken kórmesin ótkizdi. Sol kórmede Baytúrsynnyng qanday ónerpaz, qanday talantty suretshi ekeni aiqyn kórindi. Kórme kelushiler shyn riza boldy. Kóbinese ýndemey salmaqty ghana, ýlken tolghanysta, ýlken tebireniste jýretin adam edi. Onysy júmystarynan kórinetin. Sonyng bәrin beyneleu ónerine júmsaghanyna kózimiz jetti. Mysaly, Múhtar Áuezovting portretin talay suretshi saldy. Al Baytúrsyn ony mandayy ken, denesi zor túlgha retinde beynelep. Kirip kelgende sonau 50-60 metr jerden jarqyrap túrghanda ýlken bir jartas sekildi. Ónerdegi, әdebiyettegi Múhtar Áuezovting jartasqa layyq suretin berdi. Shәmshining sureti qanday?! Qazaqtyng suretshi qyzy Gýlfayrus Ysmailovanyng beynesin qalay berdi?! Ýlken bir keskindemeshi ekeni sodan kórinedi. Auyldyn, tughan jerding tabighaty, ózining әkesindey bolghan Ábilhan Qasteevting portreti. Bәri-bәri mysal bola alady. Búl onyng ishtey shymyr dayyndyqta jýrgenining kórinisi. Qatty riza bolghan edim. «Auru almay qoymaydy» degen sóz bar. Biyl qatty auyrdy da, ayaghy qazagha úshyratty. Baytúrsynnyng ómirden ótui tek Jarkent ónirine ghana emes, tútas qazaq halqy ýshin orny tolmas ókinish. Ol qanshama talanttyng ósuine yqpal etti. Naghyz memlekettik is. Sonday bir ýlken dәrejedegi túlghadan aiyryldyq. Qazaq óneri ýlken bir sheberinen aiyryldy. Jatqan jeri jayly, topyraghy torqa bolsyn.

Jýsipbek Qorghasbek, jazushy:

- Suretshi Baytúrsyn Ómirbekov qaytys boldy. Kóp jyl QR Suretshiler odaghyn basqarghan, Ábilhan Qasteev atyndaghy muzeyding diyrektory bolghan. Portret ónerining sheberi. Qoghamgha belgili qayratker. Onday taza adamdy ómirde kórdim be, kórmedim be, bilmeymin. Biraq óte kirpiyaz kisi edi. 79 jasynda qaytty.

Abai.kz aqparattyq portalynyng redaksiyasy Baytúrsyn Esjanúly Ómirbekovting otbasy men tughan-tuystaryna kónil aitamyz.

Abai.kz