Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Mәiekti 6823 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2014 saghat 08:00

Túrsyn JÚRTBAY. VAShINGTONDAGhY EKINShI KÝN

Túrsyn Júrtbaydyng «Amerika kýndelikteri» atty joljazbasynyng alghy bólimin oqyrmandardy Amerika astanasy – Vashigtonnan alghan әserimen bólisu ýstinde ýzgen edik, endi sol bir oidy toqtaghan jerinen jalghamaqpyz.

Joljazbanyng alghy bólimin  http://abai.kz/post/view?id=2464      siltemesinen oqy alasyzdar. Al, «Amerika kýndelikterinin» jaryq kórgen bólimderin bylay tabugha bolady:

http://abai.kz/post/view?id=2450 

http://abai.kz/post/view?id=2410 

http://abai.kz/post/view?id=2392

http://abai.kz/post/view?id=2365

http://abai.kz/post/view?id=2341

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298 

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238 

 

Kapitoliyadan keyingi ghimarat – Jogharghy sot. Oghan keyinnen Preziydentting aq ýii qosylghan. Eng qúrmetti ghimarat osy ýsheui. Qalghandary solardyng yghynda. 1800 jyly Vashigton ólgen song astanagha túnghysh preziydentting aty berilgen (Bizdegi Núr-Astana degen úsynys ta sonyng janghyrtpasy). Jogharghy sottyng 9 mýshesi bar. Olar mәngilikke saylanady. Qylmysy ashylsa ghana bar regaliyasynan aiyrylmaq. Abaydyn: tóbe by saylayyq. Ol esh nәrsege múqtaj bolmasyn. Anttan attaghan bireu bolmasa, jamandyqqa jolamas. Halyq ta qadirin bilip, senip, syilap óter edi – degen pikirining bir úshqyny osynda jatyr. Bizdegi konstitusiyalyq sot pen Jogharghy sottyng mýsheleri de, tóraghalary da taghayyndalatyn boluy kerek. Biylikke qaraylaghan sottyng beti halyqqa yqylaspen búryla qoymasa kerek.

Qalanyng shyrayyna qaraghanda kógaldandyrugha erekshe yqylas bildiredi. 2-3 qabatty ýilerding aulasy kókmaysa, taza. Eger kógaldandyrmasa әjeptәuir salmaqty aiyp salynady eken. Shetki qyratqa shygha kelgende biyik dónning ýstindegi appaq Kapitoliya kórindi. Múnarasynyng basyndaghy biylik pen әdilet qúdayynyng eskertkishining beti shyghysqa qarap, shyqqan kýndi qúshaghyn jayyp qarsy alady. Búl – Europanyng da sol jaqta ekenin ýnemi eske salyp túrady. Sonymen qatar, Djordj Vashingtonnyng qúrmetine túrghyzylghan ústyn da aspangha shanshylyp, Amerikanyng ruhyn kóterip túr. Jalpy múnda Kapitoliyadan biyik ýsh-aq ghimarat bar kórinedi. Olargha nege sonday erekshelikting berilgen sebebin anyqtay almadym. Bútaly qaraghashtar men qant ýienkesining ayasyndaghy 2-4 qabatty ýilerding shatyrynyng shetinen Kapitoliya men Vashingtonnyng ústyny agharandap qylang berip, qay qalada jýrgenindi ýnemi eske salyp túrady eken.

Jol reti solay boldy ma, joq, әskery sherikting kýzet auystyratyn sheru rәsimining uaqytyna dóp keludi oilady ma, әlde kórsetken qúrmeti me, bizding Vashingtonmen tanysuymyz – Amerikanyng eng qasiyetti qabirstany, Amerika ýshin qaza tapqan әskery qúrbandardyng ziraty – Arlingtonnan bastaldy. Múnda Otan ýshin ómirin qighan 300 mynnan astam jauynger jerlenipti. Jalghyz sharty – әskery qyzmetke ne Amerika ýshin bolghan shayqasqa qatysyng boluy kerek. Alyp әri jap-jasyl qyrattaghy zirattar da shep qúryp, sap-sap bolyp, tiginen de, kóldeneninen de, býiirinen de týp-týzu kórinetin aq plita men aq qalaqtas túr. Eski zirattarda ghana túghyrtastar, eskertkishter ornatylghan. Arlington – Vashingtongha joly týsken kez-kelgen adamnyng bir tәu etip ketetin taufiyqty oryn. Múnda Amerikanyng óz azamattaryna degen qúrmeti, eskerusiz qaldyrmaytyn saltanaty jәne úlylyghy pash etilgen (Bizde de, әr kezende, әr týrli soghys pen kóteriliste qaza tapqan qúrbandarymyz bar siyaqty edi. Amalymyz qansha. Solardyng ermen men ebelek, bidayyq basqan qabirleri kóz aldyma elestedi).

         Qyrattyng tóbesindegi memorialdyq eskertkishtegi sherikterding kýzet almasuyn kórdik. Symday tartylghan, syryqtay týzu, boyy súnghaq. Saltanatty әskery kiyimi syptyqtay. IYekteri pandyqpen, erlik ruhpen tik kóterilgen. Ár adymyn bayypty әri nyqtap basqan sherikterding sheruli almasuy әserli-aq. Qarulary da sayly. Sardarynyng dauysy da naq-naq, taq-taq, anyq: «Amerika ýshin qaza tapqan ardagerlerding memorialyn kýzetu sherui qabyldandy» – degen song Amerikanyng gimni oryndaldy. Sodan keyin әr sherik óz oryndaryna qaryshtay adymdap baryp, qúrmetti qarauylgha túrdy. Búl rәsimnen keyin zenbirek ýni estildi.

Men: osy qyratqa kóterilip kele jatqanda jolyqqan, Ispaniyanyng qorghanys ministri Obamanyng qabyldauynda ekenin, qazir osynda taghzym etuge keletinin aityp, botinkasy ayaghyn qajaghandyqtan, krossovka satyp alghanyn týsindirgen, Astanada bolghandyghyn aitqan ispandyq ofiyserding sózine oray, Ispaniyanyng qorghanys ministrining qúrmetine atylghan zenbirek shashuy ghoy – dep týsinip em. Olay emes, bir әskery adam jerlenip jatyr eken. Ony qaytar joldaghy Djon Kennediydin, Edvard Kennediydin, Jaklin Kennedi-Onasisting ziratyna taghzym etuge barghanda bildim. Aghayyndy Kennediyler Amerikanyng әskery qaruly kýshterinde qyzmet etken aituly ofiyserler bolypty. Jaklin – Arlingtonnyng kýtimi men saltanatyna erekshe ýles qosypty. Djon Kennediyding qabirinde mәngilik alau janyp túr.

Býkil Vashington alaqandaghyday kórinip túrghan búl qyratqa kez kelgen Preziydent jerlene bermeydi eken. Mindetti týrde Amerikanyng mýddesin qorghap, soghysqan әskery qúramanyng tiziminde boluyng tiyis. Arlington qabirstanynyng múrajayynyng tarihymen tanystyq. Múnda osynda jerlengen preziydent Adamstan bastap, Kennediylerdin,  Vietnam soghysynda qaza tapqandardyng rәsimdelui kórinis beredi. Týrli-týrli әser men qily-qily  oilardyng sharmauyn jamylyp Arlingtonnan da shyqtyq. Múny da kórgenime shýkirshilik ettim.

Rolling atty shaghyn kenttegi (bizshe shaghyn audan dese de bolady) qytay aspúzylyna týstendik. Mine, Amerikany aralaghaly pәlenbay kýn boldy, ne Niu-Yorkte, ne Niu-Djersiyde, ne Filadelifiyada, tipti arly-berli jol boyynda qytay aspúzylynan basqa jerden dәm tatpappyz. Sebebi, jergilikti amerikandyqtardyng taghamdary qymbat, bizding qaltamyz kótermeytin kórinedi. Sonda ghana osydan eki jyl búryn 5 million qytay últynyng ókiline Amerikanyng azamattyghyn bergenine tandanghanym esime týsti jәne nege berilgenin endi týsindim. IYelerimen eki-ýsh auyz shýldirlestim. Ózara dabyrlasyp qaldy. Ózge saparlastarym maghan adyraya qarady.

Mine, Vashingtonnyng bir bóligi sanalatyn, aralaryn Potokama ózeni bólip túrghan Djordjtaundy aralap kelemiz. Eski ýiler qalanyng sәnin ashyp túr. Birshama qalypty saqtalghan Semeydegi ýiler de osynday qúrmetke layyq qoy. Abay tabaldyryghyn attaghan kitaphana ýiin bir saudagerge, Alash ordasyn – әielderding monastrine-shirkeuge satyp jibergen bir jylpos әkim aghamnyng túrqy qarsy aldymda kómeski kórinis berdi. E, aghalyghyna da, әkimdigine de bolayyn... – dep oy quyp otyrghanda, Djordjtaun uniyversiyteti men onda oqityn studentter túratyn jataghan oramgha keldik. Eng aibyndy tóbeshikte kitaphana salynypty. Múnda shirkeu men kitaphanagha degen qúrmet birdey siyaqty. Sýiinetin qúbylys. Jastary kóp oram bolghan son, nәsilaralyq júdyryqtasular da oryn alyp qalatyn kórinedi. Jә, bas jaqqa barmaghanym jón shyghar...

Vashingtonda keshke jaqyn kóbinese sheteldikter seruendeydi eken. Elshilikter qalashyghy bastalyp ketti. Kenes odaghy elshiligin múrager etken Reseyding ghimaraty kólemdi de kórnekti. Ukrainanyng da ornyghuy myghym. Jiyny qyryqqa jaqyn elshilik ýiin sanap otyryp kórdim. Ózbekstannyn, Týrikmenstannyn, Tәjikstannyn, Qyrghyzstannyng tulary jelbirep túr. Irinagha renish bildirdim. Jýrgizushi taghy eki-ýsh kósheni ainaldy. Qazaqstannyng tuy kózime týspedi. Qyrghyzstan qúrly sanatqa qosylatyn әluetimiz bar siyaqty edi. Sonda әlgi bizding «qauipsizdigimizge kepildik» bergen Amerikanyng elshilikter qalashyghynan Qazaqstangha oryn tiymegeni me? Keudesine nandy emes, shiyki etti pisirip jýrgen elshilerimiz ne bitirgen, qay búryshty baryp panalady eken. Ózgeni qoyshy, myna Resey, Ukraina, Ózbekstannan kelgen sayahatshylardyng aldynda jerge qarap qaldym. Bulyghyp, nәumez, jasyghan, tipti qorlanghan kýide otyryp, masondardyng qasiyetti ghibadathanasy sanalatyn, әlgi Den Braunnyng shygharmasy arqyly qabat-qabattarynyn, shatyrynyn, jertólesining baspaldaqtarynyng sanyna (33!) deyin biletin shirkeuding sәuletine  sýisinip qaray almadym. Maghan múnda keluding týk maghynasy joq siyaqty týnilip kettim. Qansha aitqanmen jol ýstindegi jolaushy emespiz be, serikterim de, Irina da júbatyp: «Elshilik bar. Tek qiys qalghan ghoy» – desedi. Bar ekenin men de bilem. Tipti enseli de shyghar. Biraq mynau tәuelsiz elderding tuy birimen biri jarysa saltanatpen jelbirep túrghanda, sening tuynnyng tasada qalghanyna qorlanady ekensin. On-órnegi erekshe eki-ýsh arab pen Týrkiya elshiligining ghimaratyn kórsetti. Músylmansyn, týriksin, eskerilgensing – degeni ghoy. Bәribir, qazaq elining tuynday qalay әser etsin. Biraq oghan da tәuba.

Mysym basylyp, jasyp qalghanym sonday, kileng aighyrgha (múnyng da óz sebebi bar eken) mingen azattyq generaldarynyng mýsinine de, sonshama kóruge yntyzarly bolghan Djordj Vashingtonyng aq sýngidey aspangha qadalghan ústyndaryna da selqos kóz saldym. «Túrsyn, túghyry ornyqty bolsyn» – degenshe, Aq ýiding aldyna kelip toqtadyq. Aynalasyn әsker men kýzet qorshap alypty. Býgin Baraka Obama qyzmette, baghanaghy Ispaniyanyng qorghanys ministri ishinde bar, sheteldik asa mәrtebeli lauazymdylardy qabyldap jatqan shyghar. Aulasy keng tynysty demesen, eki qabatty aq ýi, qarapayym ghana. Shatyrynda qaruyn kezenip qarauyldar túr. Dini juan aghashtar ghana jaybaraqat. Búryla bergenimde bizge bala kezden aty qanyq polyak ardageri Kostushkonyng eskertkishi kózge týsti. Europany, Polishany, Reseydi elendetken erjýrek Kostushko odan búryn Amerikanyng azattyghyna ýles qosypty. Múnda erteng qaytyp keletin bolyp Kapitoliyagha bettedik. Jolay әlem atyna qanyq FBR-ding – Federalidyq barlau burosynyng ghimaratyn shalyp qaldym. Eskining de, jananyng da taby angharylatyn ghimarat. Al onyng ishinde әlemning taghdyry talqygha týsip, sheshilip jatqany anyq. Kerek, biraq biz aulaq jýretin mekeme.

Mine, ataq pen anyzgha bókken tóbe basyndaghy aq granitten qalanghan Kapitoliya – Kongress ghimaratyna da keldik. Múnyng salynu tarihy, sәulet ýlgisi, ishki órnegi, bezendirui, әr bólmesi men ondaghy shyraqtardyng salmaghy men qúny, sharshy kólemi, keyin salynghan baspaldaghy turaly jazyp tauysa almaysyn. Ol turaly arnayy basylymdar da jetkilikti jәne kýndelikti kóteretin kólemge syimaydy. Mysynyng ózimen basyp, dýniyege yqpalyn ymymen jýrgizip túrghan úly ghimarat ekenine kýdiksiz moyynsynasyn. Tek múnarasynyng basyndaghy Bostandyq túlghasynyng beti shyghysqa, yaghni, negizgi baspaldaq pen úly alleyagha, Vashingtonnyn, Linkolinnin, Djeffersonnyng eskertkishine jәne Aq ýige teris qarap túr. Onyng da óz qúpiyasy bar shyghar. Artynda úly Amerika qúrylyghy, aldynda – әlem, yaghnyi, býkil jer shary. IYә, búl da emeurin.

Tura aldynda attyly qolbasshynyng (atyn úmyttym) aighyr mingen mýsini túr. Búl general jýrisi júmsaq dep soghysqa ýnemi bie minip shyqqandyqtan da, onyng eskertkishine biyening túrqyn salypty. Búghan ýrim-bútaqtary namystanypty. Analyq tekti qasiyet tútatyn genderlik sayasat ústanatyn jynys qayratkerlerining de kóniline keletindikten, biyening túrqyn keyin aighyrgha «aynaldyrypty». Búl – injenerlik-tehnikalyq túrghydan qiyngha soqpaghan siyaqty. Sonday bir kónil-kýimen Kapitoliyanyng baspaldaghymen kóterilip, tabaldyryq tasyna taban tirep, batysqa úzynnan úzaq sozylghan Azattyq alleyasyna qaradym. Shynyn aitayyn, kýnning keshki qyzyl shapaghyna shomylghan múnday ghajayyp kórinisti búryn kórmeppin. Ghajap! – degennen basqa teneu ol sezimdi jetkize almaydy. Álgi qyzyl shapaq ishtegi nalany da ydyrata bastaghanday... Jitilep nazar saldym. 

 Alysta orman men oily-qyrly qyrat qyzyl shapaqqa malynghan. Arlington qabirstanynyng súlbasy shalynady. Odan beride qyzyl shoqtay balqyghan Potomak ózenining aidyny. Aspangha shanshylghan Dj.Vashingtonnyng aq granit ústyny zәngir kókti tirep túrghan syryq siyaqty.

Al Avraam Linkolinning memorialdyq ghimaraty qyzyl otty aidynnyng ýstindegi keme tәrizdi. Onyng aldyndaghy qauyzgha týsken qyzyl núrdyng betinde ústynnyng da, Kapitoliyanyng da, memorialdyng da beynesi úsaq tolqynmen kilky terbeledi. Ár minut sayyn úshyp-qonyp jatqan úshaq pen tikúshaq aidyn betinde qalqyghan aq qazday әser beredi. Barlyq danghyldar men kósheler ýshbúryshtanyp kelip Kapitoliyagha týiisedi. Beyne bir masondardyng labirintti nyspysy bolushy edi, tura sodan ainymaydy.

Mason demekshi, Amerikanyng preziydentterining deni masondar. Al Djordj Vashington Bas mason bolyp esepteledi. Onyng ústyny sazdauyttyng ýstine ornatylghandyqtan da, túghyrtasy jerge batyp ketken. Sondyqtan aragha biraz jyldar salyp baryp jogharghy jaghy súrghylttau granitpen qalanghan-mys desedi. Al men paraqtaghan aqparattardyng birinde:«Ústynnyng astynda masondardyng qúpiya ghylymy maghlúmattaryn jasyratyn 333 baspaldaqtan túratyn qoyma bar. Ol qazylyp bitkenshe jyldar ótken. Eger ol qúpiya ghylymy maghlúmattar qara niyetti oqymystynyng qolyna týsse, dýnie astan-kesten boluy ghajap emes» – degen mәlimet bar edi. Qaysy joramal dúrys. Keyingi bir jer silkinisinde ústynnyng túghyryna syzatty jaryqshaq týsipti, qazir sony bolatpen shegendep jatqan kórinedi.  Sonda da: bir nýktege týsken auyr salmaqty kótere almay sazdy jer shógip ketti me? Álde, 333 baspaldaqty shynyraudyng qabyrghasy syr berdi me? – degen kýdik qylang berdi. Amerika qúrylyghynyng jer asty bederi jalpylama tútas jaqpar tas ekeni turaly jaghyrafiyalyq mәlimetter shyndyq bolsa, onda әlgi ekiúshty oidyng qaysysyna jip baylau qajettigin, eshkimde kepildik bere aita almasy anyq.

Qalay degenmen de, osynau tanghajayyp qúbylysty kóriniske tandana sýiinip, qala kóshesin aralaugha kóshtik.

Mine, Ghylym akademiyasy. Kәdimgi syrty júpyny ghimarat. Bizding Akademiyanyng ghimaraty onyng qasynda Kapitoliya dengeyles. Biraq múnyng ishindegi ghylymy oidyng úshqyrlyghy sonday, qazir olar úshyrghan gharysh observatoriyasy kýn jýiesinen ary asyp, ekinshi bir әlemning esigin izdep, tura jerding kóshirmesi siyaqty planetany jetinshi galaktikadan tapty. Al bizding akademikterding «galaktikalyq órisi» –  tór men kórmening arasy. Akademiyanyng batys búryshyna kip-kishkentay, túrqy 16 jasar balanyng túrqynan aspaytyn Eynshteynning eskertkishi  otyrghan kýiinde qúiylypty. Jýzi sonday meyirimdi, kimning de bolsa, erkelegisi keletindey. Sol sezimin tejey almaghan bala da, eresekter de tizesine qarghyp shyghyp, shashyn sipap, múrynyn qysyp, suretke týsip jatyr. Qorlyq pa, basynu ma, ózimsinu me,  ajyrata almadym. Aldyndaghy dóngeley tegistele tóselgen mәrmәrding betindegi aq nýkteler – sol eskertkish ornatylghan kýngi júldyzdar jýiesining ghalamdaghy ornalasu orynyn kórsetedi eken. Eskertkishting artynda AQSh-tyng memlekettik hatshysynyn, onyng irgesinde Ádilet ýiinin, jerdi ezip týsirerdey auyr Ishki Ister ministrligining ghimaraty túr. Aq ýy de qashyq emes.

Biz ózimiz tang qalghan Bostandyq alleyasyna qaray qadam bastyq. Qarsy aldymyzda Linkolinning memorialy. Oghan deyin tegis kókmaysa siyaqty edi. Kenet sol qaptalgha qaray oiysqan topqa ilespey tartynshaqtay berip em, kókmaysany oya týietaylanyp baryp terendep, odan tik búrysh arqyly búrylyp, qaytadan týietaylana órlegen trapesiyagha kózim týsti. Jerge qabyrghalana qaptalghan qara mәrmәrda qaptaghan tizim. Sóitsem, búl Vietnam soghysynda qaza tapqan, ne belgisiz ketken jauyngerlerge ornatylghan eskertkish taqta eken. Avtory sol kezdegi student Ly degen bostondyq qytay qyzy eken. Búl joba býkilamerikalyq bayqauda bas bәigeni jenip alypty,  osy eskertkishi arqyly Liyding aty býkil Amerikagha әigilenipti. Eskertkish taqtanyng jerge sinirile ornalastyryluynyng basty emeurini: birinshi, olar Amerika ýshin jer qúshty. Qaytyp oralmaydy. Qúrbandardyng atyn izdep jýrgender sony sezinui kerek.  Ekinshiden, sender de jer astyna týsesinder. Sondyqtan olardy úmytpay esterinde ústandar – degendi túspaldaydy eken. Múny qabyldamaghandar da bolypty. Sondyqtan janaghy eki qabyrghanyng ortasyndaghy jasangha, zәnginin, latynamerikalyqtyng jәne europalyqyng keypindegi jauyngerlerding mýsini ornatylypty. Ózgeni qaydam, shynynda da jartylay kórge týskendey sezindiretin búl memorial maghan qatty әser etti. Eng bastysy, tyng kózqarasy men kórkemdik sheshimi tosyn.

Múny kórgen, amerika ýshin Koreya soghysyna qatysqan ardagerler narazylyq bildiripti. Sóitip, qauyzdyng ekinshi jaq qaptalynda olar soghysqan 38 parallelidi mekzegen 38 jauyngerding әr týrli jan kýizelisin bildiretin mýsinderin qoigha úigharylypty. Olar qalyng nudyng ishinde shayqasyp jýrgen siyaqty beynelenipti. Alayda kenistikti qajet etetin búl jobany jýzege asyru barysynda qarajat tapshylyghyna úshyrap, 38 mýsinning sanyn 19-gha kemitip, sol 19 jauyngerding beynesi – tura syrt jaghyndaghy qara aina mәrmәr tasqa týsip túratyn etip jasapty. 

Onyng ýstine әlgi qara mәrmәrgha Koreya – Amerika soghysynyng kórinisteri, jauyngerlerding suretteri bederlenipti. Osynyng barlyghy tútas kórinis bergende, shyndyghynda da, ortasyndaghy soqpaqpen ótken adam (kórushi) maydan ishinde jýrgendey sezinedi. Búl da ghajayyp kórkem sheshim! Mine, otany ýshin ómirin qighandargha taghzym osynday shynayylyqpen jasalsa kerek jәne sonau biyikte Kapitoliya búlardyng qúrbandyghyna biz de jauaptymyz – degendey  anyq kórinip túrady.

Bostandyq alleyasynyng ekinshi basynda Avraam Linkolinning memorialidy ghimaraty túr. Túghyrly ghimarattyng ortasynda tizesin aiqastyra Kapitoliyagha qaraghan, betәlpeti parasatqa toly, mysy myghym Linkolinning mýsini ornatylghan. Keshke jaqyn jan-jaghynan elektr jaryghy týsken kezde, onyng betindegi әrbir әjim syzyghy erekshe maghynalanyp ketedi eken. Talay úly eskertkishti kórdik qoy. Biraq dәl mynaday mysy basym – Úlanbatordaghy Shynghys hannyng eskertkishinen basqa – eskertkish joq siyaqty seziledi. Endi sol túghyrgha kóterilip qaraghanynda, Kapitoliya búrynghydan da asqaqtap sala beredi eken. Sol kezde Djordj Vashingtonnyng 77 metrlik (qatelesuim mýmkin) ústynynyng úshar basynda adamnyng eki kózi siyaqty shyraq sónip-janyp túrghanyn bayqadym. Sóitsem, ol Aq ýige qarap: men senderding әr isindi kórip túrmyn – degen tәmsildi bildiredi eken!

Kesh qaraya Djon Kennedy atyndaghy әlem mәdeniyeti ortalyghyna bardyq. At shaptyrym ýlken zaldyng eki jaghyna dýnie jýzining bar memleketining tuy biyik qabyrghadan tómen jamyray ilingen eken. Qyrghyzdyn, ózbektin, týrikmenning tuy tóbeden tógilip, jer syzyp túr. Taghy da qazaqtyng tuy kórinbedi. Jabyla izdedik. Bir uaqytta iyne sabaqtap ýirengen Ámina bir búryshqa baryp tóbeni núsqady. Eki tudyng ortasynan shop-sholaq bop sholtighan bizding kók tuymyz әreng kórinip túr. Ózgeleri jer syzady. Al bizding tuymyz nege sholaq? Ózge tudyng shylauy siyaqty – degen oilar mazalaghanymen de, kónilim ornyghyp sala berdi. Konsert zalynda Indiyanyng «Bombey royali» ansambili óner kórsetip jatyr eken. On-on bes minut tyndaghan song kórme zalyn araladym. Kennediyding mәdeniyet ortalyghynyng tura qarsysynda atyshuly «Uotergeyt» qonaqýii túr. Dóngelenip bitken mandayshasy  bar kәdimgi meymanhana. Al aty jer jarady. «Qazaqtar myna Kennediyding mәdeny ortalyghynda óner kórsetti me eken? Kórsetpese – qashan qoldary jetedi» – degen tәtti qiyalmen taghy da kólikke otyrdyq. 

Tudy kórip, tusyraghan kónilim óskendikten be, qaydam, Vashingtonnyng týngi shyraqtary jaynap sala berdi. Endi ekinshi tústan Djeffersonnyng tura Linkolinning memorialy ýlgisindegi, biraq dóngelene dingektelgen eskertkishi kórindi. Jóndeu júmystary jýrip jatyr eken. Shyr ainalyp óttik. «Ghajap!» – degen sóz ghana erinimning úshynda túrdy. Osy memorial salynarda bir tosyn oqigha oryn alypty. Japon – Amerika soghysy  kezinde japondar ózining últtyq nysany – sakuranyng kóshetin beripti. Eriksiz eguge mәjbýr bop, osy Djeffersonnyng memorialdyq ghimaraty túrghan qyratty tandaydy. Múny estigen qala túrghyndary ýilerinen jipterin ala kelip, ózderin amerikanyng jergilikti aghashyna baylap tastapty. Búl – óz ormanymyzdy qorghaymyz – degen patriottyq sezimnen tughan qarsylyq. Kýn qapyryq eken. Qala әkimshiligi salqyn sudy sonday bir jomarttyqpen ýlestiripti. Su aqyry óz degenine kóndirip, jipti sheshtirip, әjet óteuge jibergende... mýddeli mery mekemesi traktordy (mýmkin tank shyghar) alyp kelip, kóneden tamyr tartqan aghashtardy qúlatyp ýlgeripti. Sóitip, Japonnyng sakurasyn otyrghyzypty. Kóktemde sakura gýldegende, vashingtondyqtardyng deni osy aradan tabylady eken. Búl da tughan jerding aghashyna degen adal sýiispenshilik pen sayasat aralasqan amaldyng jemisi. Tek týbi qayyrymen bitken. Qay tústan qarasang da kózdi arbaytyn Kapitoliyagha bir qarap qoyyp qonaqýige bet aldyq.

Qonaq ýy jayly boldy. Temeki shektirmeydi eken. Onyng amalyn onay taptym. Kónil audararlyghy – biz kórgen ghimarattyng barlyghynyng ishine tek Amerikagha qatysty kartinalar men ghimarattardyng kórinisin, ong-órnegin, simvoldyq belgilerin ilip qoyady eken. Tipti әr qala ózderinin, Niu-Yorkta – Niu-Yorktin, Filadelifiyada – Filadelifiyanyn, Vashingtonda – Vashingtonnyng ghimarattarynyng sureti ilinedi. Al bizde ghoy, atyn ózi bilmeytin, qanday maghyna beretinin týsinbeytin, alabajaqtar samsap túrady ghoy, samsap túrady. Bile-bilgenge, búl da últyna, óz qalana, óz otanyna degen sýiispenshilikting belgisi.

Sonday әsermen búl kýn de ayaqtaldy.

(Jalghasy bar...)

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar