Senbi, 20 Tamyz 2022
Mәiekti 5066 0 pikir 7 Jeltoqsan, 2014 saghat 23:55

Túrsyn JÚRTBAY. SAQABANYNG KÓZI

«Amerika kýndelikteri» siklynan. Basy myna siltemelerde:

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238

 

 

10 qantar, 2014. Garlem

Sayahatshylardyng tobyna qosylyp qalany araladyq. Týsindirushi kelinshekting aty Nataliya, tegi – almatylyq, búrynghy Beybitshilik pen Vinogradov kóshelerining qiylysynda, Iliyas Esenberlin túrghan ýide túrypty. Eng qyzyghy әkesi qazaq, sheshesi orys (әriyne, joyyt tabynan ghoy) eken. Múnda toqsanynshy jyldary kelipti. Ony Alma men Ámina anghardy. Biz qazaqsha sóilesek antaryla qalyp, qúlaq tosqanday synay tanytyp jýrgen son: «Siz qazaqsha týsinesiz be?» – dep súramay ma. Sóitse: «Joq. Tek tanys yrghaqty estigim keledi», – depti. Endi qaytemiz? Jaqyn da tarta almaysyn, keri de iytere almaysyn. Ákesi qay sorly qazaq eken? Túrghan jerine qaraghanda, keminde qalalyq partiya komiytetinde, ne joghary oqu ornynda istegen qyzmetker. Úly bolsa, ol qayda eken? Áy, ol da el kezip ketken shyghar.  Nataliyanyng mamandyghy óner tarihy eken. Demek konservatoriyany bitirgen. Múnda ol jaghyn súrau әbestikke jatady. Ekinshiden, jauap bere-bere әbden mezi bolsa kerek. Taghy da Almatydan bir jigit, bir qyz boldy. Qyz – Los-Andjeleste oqidy. Tektep súramadym. Niu-Yorkke kelgen orys tildi jolaushy Braytan bichke kelip, «Braytan bazar» (!) degen jerge barsa boldy, aqshasy bolsa esh múqtajsyz ómirin ótkizedi. Áyteuir, qazaqtyng bir sózi múhit asyp kelipti.  Oghan da shýkir. Búl oramda bankting ózi oryssha qyzmet kórsete beredi. Aspúzyl da, shashtaraz da, dýken de orystildi. 

Dese degendey, qymtyrylatyn esh nәrsening orayyn kórmedim. «Skovorodkadan» tamaqtanyp otyryp Mәskeuding bar әlem-jәlem habaryn kórgemiz keshe. Múnyng basty sebebi – Braytan bich búrynghy demalys jaghalauy. Negizinen zәngiler men latyn amerikalyqtar bauyr basqan eken. Múnda alghashqy orys legi (әriyne tegi basqa. Sol kezde SSSR-degi evreylerge shetelge, Izrailige kóshuge rúqsat bergen) jetpisinshi jyldary Odessadan kóship kelipti. Odessa – portty qala, SSSR-degi ekinshi, ne birinshi oryndaghy qylmys qalasy. Olardyng deni – shet tilin biledi. Shetke shyghyp jýrgen tenizshiler de kóp... Sondyqtan da Niu-Yorkke kelgen son, әriyne, Braytan bichke zәkir salady. Sodan, odessalyq orystar men latynamerikalyqtardyn, zәngilerding kóshe ýshin «kóshe kýresi» bastalady. Júdyryq ta iske qosylady. Tóbelespese qoly qyshityn matrostyng túqymdary aqyry Braytan bichti «Kishi Odessa», keyin «Kishi Rossiya» atandyrypty. Qazir búl mýiiste 750 myng orystildiler qonystanypty. Áriyne, bәri túrmas, biraq solardyng barlyghy sol Braytan bichten taralady, yaghni, múnda bir qonyp, jón súrasyp, júmys tauyp, qanatyn jaya beredi. Mine, biz de kelip, bauyrymyzdy tósep, jón súrap, jón bilip, jónimizdi tappaqpyz.

Niu-Yorkting bar mәlimeti men mәimishi qyzyqtyra qoymas. Degenmen de ózim ýshin mynalardy hatqa týsirudi layyq kórdim. Niu-York әlemning qarjy ortalyghy. Onda 8,5-9 million adam túrady. Búlar túraqty tirkeude túrghandar. Qala bes ýlken audangha bólingen. Áriyne, Manhetten – Mana-het – ang jolyndaghy Tasshoqy araly qalanyng atyn da shygharyp, qarjylandyryp, júmys tauyp berip otyr. Onyng eni – 3,5, úzyndyghy 29,5 shaqyrym. Al: Brukliyn, Kuins, Bronks, Steyten ailend audandary – osy Manhettenning qazynasynyng buymen kýnin kóretin siyaqty. Ózderi búghan qatty namystanady. Biraq,  moyyndamasqa sharasy da joq. Araldar: Brukliyn, De Rozano siyaqty sansyz kópirler men tunnelider arqyly jalghasqan. Bruklinde – shahmattan әlem chempiony Robert Fiysher, fantast jazushy Artur Klark tuyp, ósken. Jalpy, osy Niu-Yorkte jazushygha degen qúrmetti kórmedim. Múnda millioner emes, milliarderler ghana salmaqty adamnyng qataryna jatatyn siyaqty.

Sondyqtan da, sayahatty taghy da keshe kórgen Manhettenning kósheleri týiisken ghimarattan bastadyq. Búl – әlgi ataqty búqa búryshy. Brodvey degen ataqty danghyl osy. Búl danghyl Manhettenning ózegin tilip otyryp, kómeylep baryp Bronkske – qúrylyqqa tireledi. Al ony kóldeneng qiyp ótken kósheler sanmen bólingen. Sol sharshy arqyly izdegen ýiindi tez tauyp alasyn. Mysaly, «Birinshi aveniu, 4 kóshe» – deseng boldy, taksiyiniz sol búryshqa aparyp salady. Maghan osy qolayly kórindi. Biz belgili-belgisiz ata-babamyzdyng atyn tyqpalap әure bolamyz. Sayahattaushylargha da onay. Niu-Yorkke jylyna 54 million adam sayahattap keledi eken. Sonyng 40 milliony ishki sayahatshylar. Amerikalyqtar óz tarihyn biluge óte qúshtar. Balalaryn: «Amerika – bәrinen joghary. Amerikanyng tarihy – sening tarihyn. Amerikanyng erteni – sening ertenin. Sen onyng tarihyn biluge tiyissin. Óitkeni Amerikanyng ertengi preziydenti – sensin», – dep tәrbiyeleydi eken. Sondyqtan da: Rokfellerdin, Morgannyn, Tramftyn, Niu-York birjasynyn, Niu-York qarjy ortalyghynyn, qazyna ortalyghynyn, barlyq múrajaylardyng zaldaryn oqushylar bosatpaydy. Búl bir sýisinerlik jәy eken. Jastayynan atyn estip ósken әlem kapitalisterining ghimarattary kók tireydi. 5-6 qabatty ýilerding «ýstin» satyp alyp, biyik ghimarat sala beredi eken. Ony ózderi «Aua satqandar» deydi. Mysaly ataqty «Qúrylys pen ghimarattar patshasy»  «Tramftyng ýii» tura sonday. Amerikanyng túnghysh preziydenti Djordj Vashingtonnyng taqqa otyru rәsimi ótken Federalidyq ghimarat sol qalpynda túr. Aldynda eskertkishi bar. Mine, Amerikanyng – Amerika atanuy sodan bastalady.

Dәl sonyng qasynda 1792 jyly ashylghan Niu-York birjasy men qazyna ýii túr. Búl ghimarattar kýnine milliardtap dollar ainaldyrady. Búl ýy sәl túmaurap qalsa bitti, býkil әlem sýzekpen auyrady. Álgi ekonomikalyq órleu, ekonomikalyq toqyrau, ekonomikalyq daghdarys degeniniz, mine, biz aldynda túrghan myna ghimaratta sheshiledi. Ótken ghasyrda dýniyeni әueli jeti, ghasyr sonynda on bir alpauyt bóliske salghan. Al olar, mine, bir-birinen bir attam ghana túratyn 50-60 qabatty, jer asty – jeti qatty ghimaratta otyryp, terezelerinen qarap qoyyp, qas qaghyp sheshe beredi. Olar ýshin shekara joq. Dýnie jýzining altyn qorynyng 45, joq, 65 payyzy myna qazyna ghimaratyna tiyesili.

Soza-soza – moynyn, qaray-qaray kózing talyp, qagha-qagha – tandayyn keuip, osy bir oimaqtay mýiisten sytylyp shyghugha úmtyldyq. Endigi betalysymyz – әigili «egiz ghimarattyn» oryny, yaghni, búrynghy sauda ortalyghy. Ol 1972 jyly salynghan. 56 myng adam qyzmet istegen. Samolet soghylghan kezde 16 myng adam bolghan. Olar 91 elding azamaty eken. Qaza tapqandardyng deni órt sóndirushiler men poliyseyler. El qashyp jatqanda, olar ishke qaray jýgirgen. Aqyry bәri de ýiindining astynda qalypty... Álemdik tragediya. Biz sol qayta túrghyzylghan «egiz ghimaratty» tura janyndaghy Niu-York qarjy ortalyghynyng ýshinshi qabatynan kórdik. Biyiktigi (múnarasyn qosqanda) 541 metr, kógildir  әinekpen qaptalypty. Búl da sәulet ónerining ghajayyp tuyndysy. Tamasha! Qasynda qaza tapqandargha arnalghan múrajay bar. Egizding synary da sonyng janynda, ekeuining ortasynan aspaly avtokólik joly salynyp jatyr. 2020 jyly qúrylysy tolyqtay bitpek. Oghan deyin Atlant múhityna qansha su qúiylady desenshi.

 

Surette: әigili «egizdin» orynyna boy kótergen Niu-Yorkting eng biyik jana zәulimi. Qúrylysy tolyqtay 2020 jyly ayaqtalmaq.

 Búdan keyin qalanyng kórnekti әri tarihy jerlerin araladyq. Sonyng ishinde Rokfeller ortalyghy este qaldy. «Egizderden keyingi» eng biyik ghimarat. Múnarasyna aqsha tólep shyghyp, Niu-Yorkti tamashalaugha bolady. Biz barghanda túman týsip túrdy. Búl egiz ghimaratty japondar satyp alypty. Qazir onda «Bas energetika» mekemesi ornalasqan. Sol mekemege (energetika birlestigine) mýshe elderding barlyghynyng tuy, sonyng ishinde Qyrghyzstannyng tuy da dóngelek qauyzdyng erneuinde jelbirep túr. Qazaqstannyng tuy joq! Jalghyz men emes, tórt adam (men, Alma, Ámina, Nataliya) birdey izdedik. Tórteuimizding kózimizge týspey qay qoltyqta qyltiyp túr eken. Álde, biz energetika quatyn óndiretin elge jatpaymyz ba? Búqtyrma, Shardara, Shuliba GES-teri әlemdik esepke kirmey me? Meyli ghoy. Tek ilinetin jerde ilinbey, esesi ketip qalyp jýrmese boldy! Dýnie jýzine әigili monumentshi-suretshiler Rokfeller sarayynyng tórt qabyrghasyn týgel qausyra salghan alyp polotno turaly da anyz kóp eken. Aspannan týsip kele jatqan әldebir saqabanyng kózi sen qayda barsan, sol túsqa qarap, qarashyghyn ónmeninnen ótkize qadaydy. Áuelgi eskiyizinde búl adamnyng orynyna Leninning súlbasy salynypty. Lenin men Rokfellerding mýddesi toghysa qoymasa kerek, qayta tapsyrys beripti. Múny zәrulikten emes, tuymyz túratyn jer osy edi ghoy – degen dәmemen osy joldary kýndelikke týsirip otyrmyn. Áytpese, Rokfeller mening ne tenim?!.

 

 Surette: Rokfeller ortalyghy.

«Bitlzdin» kórkemdik jetekshisi Djon Lennonnyng ýiin jәne ony atqan jerdi, Madonnanyng ýiin... Armstrongtyng teatryn, taghy...taghy...taghy... sol siyaqty oryndardy kórdik. Bәri de qaperde ústaytyn jaylar. Ásirese, Djon Lennondy jaqyn tartyp, «Bitlz» oryndaytyn әnderdi únatyp tyndaushy edim jas kezimde. «Irlandiyany Irlandyqtargha qaytaryndar» atty әnining yrghaghymen jazghan ólenim alghashqy jinaghyma kirip edi. Tek suretke týse almadym. Armstrongtyng ataqty teatry qazir toqyraudy basynan keshirip otyr eken. Birneshe shirkeudi kórsetti. Sonyng ishinde Brodveyding – keng kóshening bastalatyn jerindegi shirkeu (masondyq shirkeu me dep qaldym) әlemdegi eng bay shirkeu eken?!! Áne, «qytay qorjasynyn» manynan meshitting múnarasyn kórip qaldym. Kiru ýshin ony izdep tabu kerek. Qalay?

         Osymen qystyng qysqa kýni de batty. Úzyntúra ghimarattar kýnning kózin kórsetpeydi eken. Tura tóbennen tesile qaraydy da túrady. Ol sýlderden týnde ghana qútylasyn.

         Mine, biz de qútyldyq.

(Jalghasy bar...)

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2953
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2160
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1819
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2920