Túrsyn JÚRTBAY. «QAZAQShA SAUYQ KEShI» (jalghasy)
Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng (surette) «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:
http://abai.kz/post/view?id=7271
http://abai.kz/post/view?id=7292
http://abai.kz/post/view?id=7363
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7819
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7963
http://abai.kz/post/view?id=8004
http://abai.kz/post/view?id=8164
http://abai.kz/post/view?id=8190
http://abai.kz/post/view?id=8438
http://abai.kz/post/view?id=8635
http://abai.kz/post/view?id=8747
http://abai.kz/post/view?id=8925
http://abai.kz/post/view?id=8955
http://abai.kz/post/view?id=9050
http://abai.kz/post/view?id=9536
http://abai.kz/post/view?id=9857
http://abai.kz/post/view?id=10194
http://abai.kz/post/view?id=10277
http://abai.kz/post/view?id=10532
http://abai.kz/post/view?id=10740
http://abai.kz/post/view?id=10973
http://abai.kz/post/view?id=11107
http://abai.kz/post/view?id=11260
Zady, Kәmila men Múhtar tamyzdyng ayaghynda, qyrkýiek aiynyng basynda qalagha qaytyp oralghan. Eski Semeydegi Tatar oramyndaghy Musinning diyirmenining janyndaghy ýide pәterde túrghan. Elde kóp ayaldamaghanynyng sebebi – uezdik qúryltayda ol Qazaqstannyng túnghysh sezine delegat bop saylanghandyqtan Orynborgha attanuy tiyis edi. Biraq, Ishmúhambet Alinning esteliginde aitylghanynday, ol búl sezge auyryp qalghandyqtan bara almady. Qashanda, ósek pen daqpyrt órttey qaulap, tez taraydy ghoy. Múhtardyng túnghysh sezge qatynaspauyn: «Alash» partiyasynyng búrynghy mýsheleri qúryltaygha qatyspaghandyqtan ishtey qarsylyq bildirip, Múhtar ótirik auyryp qaldy. Kәmilamen ýilengenin syltauratyp Orynborgha barmay, toy-toylady» - desti. Osy kezde Shynghystauda Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatovtar demalyp jatqan. Toygha qatysty. Shyndyghynda, Múhtar men Kәmilanyng toyy odan búryn, tamyzdyng ekinshi jartysynda ótkenin Qauash Álimqúl qyzynyng esteligi rastaydy. Múhtar da júmysqa belsenip kirise almaghan.
Sol tústaghy Semeydegi sayasiy-әkimshilik jaghdaydan maghlúmat beru ýshin Qazaq revolusiyalyq komiyteti men Gubrevkomnyng jat júrttyqtardy basqaratyn bólimi qyzmetkerlerimen birigip ótkizgen mәjilisining sheshimin úsynamyz. Búl arada Semey guberniyasy ol kezde Sibir revkomyna baghynatynyn eskerte ketemiz. Qazaqtardyng óz jerinde otyryp, «jat júrttyqtar bólimi» ataluy da sondyqtan.
6 qyrkýiek, 1920 jyl. «Kirrevkomnyng ókili, gubrevkomnyng mýsheleri jәne jat júrttyqtar bólimi basqarmasy mýshelerining birikken mәjilisinde kýn tәrtibi boyynsha Aqaev joldas sóz aldy. Ol Gubrevkomnyng úiymdyq mәselesi qaralghan alghashqy mәjiliste Qosarev joldas jat júrttyqtar bólimine eki adamnyng orny bólingenin, oghan Ermekov pen Tulenevting bekitilgenin aitty. Keyin Ermekov kirrevkomnyng qaramaghyna shaqyrtyldy da, onyng ornyna Aymauytov taghayyndaldy. Ótken aida Gubrevkom búl bólimdi taratu turaly týsiniksiz sheshim qabyldady da, Tulenevti onyng (Aymauytovtyng – T.J.) Ornyna taghayyndady» - dedi. Búdan keyin Aqaev joldas búl mәseleni keneske qoyyp, jogharydaghy oryngha qazaqtan adam saylauy qajettigin talap etti. Aqaev sonday-aq, jat júrttyqtar bólimin taratyp, ony Gubrevkomnyng qazaq isimen shúghyldanatyn basqarmasynyng qaramaghyna berudi, sóitip saylanatyn Gubrevkom mýshesine dauysqa saludy úsyndy... Qauly: Aqaevting Gubrevkomnyng janyndaghy jat júrttyqtar bólimin taratu turaly talaby dauysqa salynyp, búl bólimdi basqarugha gubrevkomnyng mýshesi Áuezov joldas saylandy, Kirrevkomnyng Semey oblysyndaghy ókildigine – Zorin joldas, Zaysan uezine – Mústambaev, Qarqaraly uezine – Qozbagharov, Pavlodar uezine – Barlybaev, Óskemen uezine – Álihanov ókil bop saylandy. Ghabbasov joldas qyzmetinen bosatylyp, Kirrevkomnyng qaramaghyna jiberildi».
Biz nege qaptaghan qújattardyng ishinen osy joldardy oqyrmangha úsynyp otyrmyz? Onyng mәni mynada: sol kezde Semey oblysy men Kaspiy tenizining soltýstik jaghalauy Qazaqstangha qaramaytyn. Semey guberniyasy tútastay Reseyding qúramynda edi. Aragha jetpis jyl salyp Petrushenko, Vasilieva, Vodolazov siyaqty «halyq qamqorshylarynyn» Óskemen, Semey, Kereku, Jayyq ónirin Reseyge qosu turaly sandyraqtarynyng tegi osynda jatyr. Búl jerdi Qazaqstangha qosu ýshin janyn salyp kirisip, Leninning aldyna deyin baryp, jer dauyn daulap, aqyry degenine jetken adamdar – Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Halel Ghabbasov, Áliman Ermekov. Olargha qújattardy dayyndaugha kómekteskender Jýsipbek Aymauytov, Ydyrys Mústambaev, Múhtar Áuezov. Myna jinalystaghy Aqaev joldastyng esesi ketken adam retinde sóilep, talap qoiy sondyqtan. Osy bir shiyelenisti oqighanyng jay-japsarynyng ózi derbes әngimeni qajet etedi. Ol bizding maqsatymyz emes. Biraq eskerte ketu – paryz.
Sonday arbasular men yrghasulardyng salqyny tiydi me, әlde Áuezovting jeke biylikke jetuine kedergi jasaudy oilady ma, joq, ol shynynda da júmysta kemshilik jiberdi me, әiteuir belgisiz, gubrevkom I qyrkýiek kýni Múhtardy tútqyndau turaly úsynys jasaghan. «Qazaq túrghyndaryn shúghyl júmyldyrmaghany ýshin (? – T.J.) Qazaq bólimining búrynghy mengerushisi Áuezov júmys istey jýrip 5 kýn Myrzaqamaqqa alynyp, tútqyndalsyn. Áuezovti tútqyndau Gubkomnyng ishinde jýrgizilsin, bes kýn boyy kezekshining bólmesinen shyqpasyn jәne belgilengen kezekshiligin ótesin», - dep búiryq berilgen. Qazaqty nege júmyldyrmaghany ýshin jazaly bolghany anyq kórsetilmegen. Azyq-týlik salyghyn jinamaghany ýshin be, joq, jappay mal jiyp, asharshylyqqa úshyraghan Povoljielikterge zorlap mal satyp almaghany ýshin be? Týsiniksiz. Biz de myna jay edi dep aita almaymyz. Anyghy, sol Myrzaqamaqta jýrip qazaq bólimining jetekshiligine kóp dauyspen saylanady. Aragha bir apta salyp Múhtar ol júmystan bosatudy ótinedi. Ile: «Áuezov joldastyng ótenishi qabyldansyn. Onyng mindetin uaqytsha gubrevkom mýshesi Aymauytov joldas atqarsyn» - degen búiryq 10 qyrkýiek kýni shyqqan. Búl kezdegi osynau týsiniksiz sapyrylysty Múhtardyng jeke basyndaghy ózgeristerge baylanystyru dúrys pa, joq pa, anyghyn tap basyp aita almaymyn. Ol da pende. Ishki jan tolqynysynyng tirshilikke, júmysqa әseri de boluy mýmkin. Degenmen de, gubkomnyng ishki apparatynda osy kezde týsiniksiz bir iyirimning payda bolghany bayqalady. Qazaqstan men Sibir revkomynyng jer turaly talasy avtonomiyanyng jariyalanuymen kýn tәrtibine erekshe qoyylghandyqtan da, Sibir bolishevikterining ózine qolayly saqany saylap, mýddeli isin qorghap otyrugha niyettengeni sózsiz. Men búl súraqtyng jauabyn ashyq qaldyramyn. Ony uaqyt óte kele týsindiruge mýmkindik tuatynyna senemin.
Aumaly-tókpeli sol zamannyng qat-qabaty mol taghdyr talqysyn basynan keshken adam ýshin kórkemdik tartysty oidan qúrastyrudyng eshqanday qajettigi joq edi. Múhtar da jan-dýnie tolghanysyn «El aghasy» atty piesagha arqau etti.
1920 jyl. Qazan, qarasha ailary.
Semey teatrynyng negizin qalaghan «Es aimaq» atty qazaq jastarynyng mәdeni-aghartu qoghamyn úiymdastyrushylardyng biri, pedagog Ghaliakbar Tórebaev:
«1920 jyldyng kýzi. Jana talap qazaq jastary, múghalimder túnghysh ret mәdeni-aghartu isin damytu maqsatynda Semeyde «Es aimaq» atty qogham úiymdastyrghan. Búl atau aimaqty eseytu, sanalandyru maghynasynda alynghan.
Júmysty neden bastap, qalay óristetu kerek ekendigi jóninde ózara pikir alysyp, jospar jasaugha otyrghan kezimiz edi, oilamaghan jerden jarq etip Múhtar Áuezov kirip keldi. Quana qarsy aldyq. Ol bәrimizben qol alysyp amandasqannan keyin, az toqtap bylay dedi:
– Sizderdin, - dedi Múhan, – qazirgi talapqa say qoghamdyq ýiirme qúryp, oghan «Es aimaq» dep at qoilaryn óte oryndy. Maqsat, mindetteriniz aiqyn. Biraq osy mindetti sauatsyz halyqtyng sana-sezimine jetkizu ýshin qúrghaq sóz negizgi qúral bola almaydy. «Es aimaq» qoghamyn jandandyru kerek. Ol ýshin eski kýiregen zaman men jana ómirdi beyneleytin piesalardy kóbirek qoyghan jón. Baspasóz arqyly suyryp salma aqyndardy shaqyryp, aitys úiymdastyru, әnshi, biyshi, kýishiler tobyn qúru qajet. Jalyndy da ótkir kýldirgi, syqaq ólenderdi jattap alyp, taqpaq etip aitu әserli bolmaq. Múny ózdering de ýireninder. Áyelder men erler tobynan hor úiymdastyru, osy siyaqty kóptegen júmystardy kýni búryn dayyndap, arnauly klubtarda, óndiris oryndarynda, júmysshylar ortalarynda sauyq keshterin týrlendirip ótkize bilsender, sender jýrgizgen ýgit júmysy da dәrmendi bolady. Múnday júmystardy atqarugha óz kýshtering de jetetin siyaqty. Al piesa jaghynan men kómektesip túramyn. Osyghan oray jana qúrylghan «Es aimaq» qoghamyna tartu bolsyn dep, osy arqyly sahna shymyldyghy piesamen ashylsyn dep, jaqynda jazyp bitirgen «El aghasy» atalatyn piesamdy әkeldim. Búl mening sovettik taqyrypqa jazghan dramalyq shygharmanyng betashary, osyghan dayarlyq jasaugha kirisinder.
Ol kezde piesa jazushylar joqtyng qasy. Sondyqtan biz Múhannyng piesasyn qolma-qol oqyp, tanysugha tyrystyq. Piesany Múhannyng ózi oqyp berdi. Sonynan onyng taqyryby men iydeyasy, basty keyipkerleri turaly týsinik berdi.
Biz piesagha dayarlanghan kezde әielder rólin oinaugha әielder jetkiliksiz boldy. «Endi qayttik» dep qinalyp otyrghanymyzda, Múhan: «Qinalmandar, múnday iygilikti bastamanyng mәn-maqsatyna kóz jetkize bilsek, sol izdegen әielder de tabylyp qalar», - degen senim bildirdi. Búl senim aqtalghandyghyn kelesi bas qosqan kezde bildik. Sol kezde múghalim bolyp isteytin Ájen Mahmutova (qazir pensioner) men Jәmila Kәrimova (qazir Mәskeude), qyzmetker Farida Kәrimova, taghy basqa әiel joldastar ýiirmege qatysugha kelipti. Sóitsek, olardyng bәri oqyghan, sovet ókimetining aghartu maydanynyng alghashqy qarlyghashtary eken. Múhannyng sózin syilap, onyng aituy boyynsha kelipti. Búlar kóp uaqytqa deyin truppanyng belgili mýsheleleri boldy jәne basty rólderde oinap. Oidaghyday qyzmet kórsetti.
Múhannyng tikeley basshylyghymen júmysty osylay úiymdastyra otyryp, «El aghasy» piesasyn ay jarym dayarladyq. Sonsong Janasemeyde halyq ýii (nardom – qazirgi № 2 mektep) klubyna aparyp qoydy. Búryn múnday oiyn-sauyq kórmegen júrtshylyq du qol shapalaqtap, edendi tepkilep, tipti oiyn bitken song da klubtan taramay otyryp aldy. Biz oiyndy birer kýnnen song qayta qoymaq boldyq».
Búl spektakli qoyylymynyng ózi ýlken oqigha bolsa da, onyng quanyshy úzaqqa sozylmady. Múhtardyng janyn auyrtatyn qazany. dos qazasyn ala keldi. Spektakliding rejisseri әri basty rólde oinaghan talantty ónerpaz Seyt – Seiytqazy Toqymbaevqa sahnada suyq tiyip, sol tosyn dertten keshikpey qaytys boldy. Ayauly azamattyng ólimining Múhtar jýregine salghan jarasy men onyng semiyalyq tragediyasy óz aldyna derbes әngime. Tek búl spektaklige Seitting әieli Qapinanyng da qatysqanyn qúlaghdar ete ketemiz. Ókinishtisi sol, «El aghasy» atty piesanyng taghdyry da beymәlim kýiinde qaldy.
Nege? Kýrdeli de qúpiya saualdyng biri osy.
Túnghysh ret resmy týrde sahnada qoyylghan piesasyn Múhtardyng mýldem esine almauy. Alghyshky núsqasy joghalyp ketse de, qyryq jyl boyy ony qalpyna keltiruge tyryspauy – shyndyqqa janaspaydy. Dosynyng spektakliden song ile qaytys boluyn jaman yrymgha balasa da (Múhtardyng onday ghadeti de bolghan – T.J.) Tól shygharmasyn qyryq jyl boyy izdemeui tandandyrady. Alayda piesanyng keyipkerleri men oqighanyn úzyn yrghasynan habardar etetin derekti arhiv qyzmetkeri, zerdeli azamat Beysenbay Bayghaliyev tauyp, bizge úsyndy.
Birinshisi – «El aghasy» spektaklining baghdarlamasy. Ol – Orynbor qalasynyng baspahanasynda basylghan. Oiynnan týsken qarjyny Mәskeude oqityn qazaq studentterine kómekke bergen. Spektakli Orynbor qalasynda qoyylghan. Demek «El aghasynyn» qoljazbasy jalghyz ghana dana bolmaghan, ózge de kóshirmelerining saqtalyp qaluy әbden mýmkin. 1921 jyly Múhtar Orynborgha auysty. Al Isa aqyn da sol kezde Orynborda bolghan tәrizdi. Baghdarlama Orynborda basylyp, Semeyde qoyyldy deuding qisyny kelinkiremeydi. Eki qalanyng arasy tym qashyq. Degenmen de búl derekter әli de qadaghalay zertteudi qajet etedi. Biraq shygharma keyipkerlerining atynyng anyqtaluynyng ózi de olja. Baghdarlamanyng mazmúny mynaday:
Programma
Qadirli joldastar!
«Bireu toyyp sekiredi, bireu tonyp sekiredi».
Mәskeudegi múqtaj qazaq studentterine jәrdem bolsyn, programma satyp alyndar!
I.
«El aghasy
Múhtar Áuezov shygharghan 4 perdelik piesa.
Oynaushylar.
Júmaqan – (juan zorlyqshyl) ... Núrmúhambet Jamyshiyn.
Aqysh – (Júmaqannyng qayyn aghasy) ... Serke Jarmúqanúly.
Ermek – (oqyghan jigit) ...Múhametjan Paryzúly.
Qabysh – (jana pikirli uchiyteli) ...Abdolla Baytasúly.
Ásiya – (Ermekting aghayynyng qyzy) ...Shәmsiya Áliybekova.
Biytemir – (Ásiyanyng әkesi) ...Ghabbas Dәuletbekúly.
Qaliman – (sheshesi) ...Banu Asylbekova.
Júmaghúl – (pysyq kisi) ...Ábdirahman Bektasúly.
Ádilbek – (aqsaqal) ...Ghabdolla Diqanbayúly.
Dýisen – Rahmetolla Qarjaubayúly.
Salmesh – Rahym Asylbekúly.
Dәmetken – (Ósekshi qatyn) ..............................
Ydyrys – (oqyghan jigit) ...Rahym Asylbekúly
Oqyghan jigitter:
Milisiya
Jýnis – Jolmaghanbet Mendibekúly.
Birinshi jigit – Rahym Imanbayúly.
Birinshi jigit – Seytqasym Ámireúly.
II.
Aqyn Isa nauryzgha arnalghan ham kópting tilegen ólenderin oiynan shygharyp aitady.
Jastar keyin qalyp, әr týrli últ oiyndaryn oinady.
Basqarushy: H.Myrzaghaliyúly.
Dayarlaushy: M.Qazaqbayúly.
Orenburg. Kraevaya kirgizskaya tipografiya Kirgisgosizdata. RVS, tiraj – 50».
Beysenbay Bayghaliyevting ekinshi deregi baghdarlamanyng astaryndaghy oqighany ashyp, «El aghasynyn» sujettik jelesinen maghlúmat beredi. «Qazaqsha sauyq keshi» dep atalatyn Búl maqala Semeyde shyghyp túrghan «Qazaq tili» gazetining 1921 jylghy 26 aqpandaghy № 122 sanynda, yaghny spektakli qoyylghannan keyin ýsh kýnnen song jariyalandy. Onda Seit Toqymbaev tiri bolatyn. Avtory – «Sauyqta bolghan» degen býrkenshik atpen qol qoyghan. Úshty-kýide joghalyp ketken» «El aghasy» piesasynyng jalpy oqighasy eshkimge belgisiz bolghandyqtan da biz sol kem-ketikting ornyn toltyru ýshin «Sauyqta bolghannyn» maqalasyn tolyqtay keltiremiz. Ári onda әnshi Ámire turaly da mәlimet bar.
«Qazaqsha sauyq keshi»
21-fevralida Alashtaghy halyq aghartu «Es – aimaq» úiymy zatonda qazaq júmysshylaryna qazaqsha sauyq jasady. Tamashagha jas jazushy Múhtar Áuezovting «El aghasy» atty, naghyz qazaq túrmysynan alynghan tórt bólimdi drama kitaby qoyyldy.
Búl kitap búryn dýniyagha shyqpaghan jana kitap bolghandyqtan bir sóz aityp óteyik: 17-shi úly ózgeristing eng alghash halyqqa jariyalanyp, qazaqtyng túnghysh toptary bolyp, komiytetteri saylanyp, oqyghan azamattary, últ júmysyn janasha bauramaq bolyp, «Bostandyq» degen sózdi halyq sezip, edәuir oyanyp qalghan kezi.
Oqigha: búryn eldi qúl qylyp, betine qarsy keletin jan bolmay, birden songhy sózi bolyp, momyndargha ne isteymin degenin istep jýrgen el ishindegi ataly-irgeli, tapty juan ham bay aghasy Júmaqan. Búnyng qayyny ózi juan jәne kәri qasqyr Dýtbay (jasy 40-tyng ishinde). Búl bir nashar, az atanyng ishindegi Biytemir degen momyn adamynyng Ásiya degen jalghyz qyzyn nemeresine aittyryp otyrghanda, nemeresi ólip ham múnymen jedel Dýtbaydyng qatyny óledi. Dýtbay әlgi nemeresine aittyrghan qyzdy ózi almaq bolyp, kýieui Júmaqan arqyly Biytemirge kisi salady. Biytemir búrynda tepki jep qorghalap qalghan beyshara, jalghyz balasyn jylatyp, Dýtbaygha kýndikke bergisi kelmeydi. Biraq qarsylasargha hal joq. Ásiya sol eldegi Qabysh degen múghalimmen kónil qosyp, uәdeni bekitip jýredi. Qyzdyng әkesining oqyghan Ermek degen inisi bar, jigerli, ótkir jigit, anau jauyzdar isine shyday almay kómeksizdikten zorgha ghana jýretin. Qyzdy Dýtbaygha bermeu jaghyndaghy jalghyz sol. Barlyq el-júrt Júmaqan, Dýtbay jaghynda. Aqyrghy kezde qyzdyng aghayyny, әkesi de, juandardyng zәrine shyday almay. Beru jaghyna shyghady. Jalghyz qarsy Ermek bolady.
Osy qarsanda Júmaqan qyzdy barlyq nәrsesimen taltýste baylatyp alyp, Dýtbaydykine aparyp, qyzdyng basynan tayaq aiyrmay әbden kókjúlyn qylyp óler bolghanda Qabysh pen Ermek ekeui qaladan birneshe milisiya men birge oqyghan jigit alyp shyghyp, Dýtbay men Júmaqandy arastauayt etkizip qalagha jóneltip, tútqyndaghy Ásiyany bosattyryp alyp, búrynghy sýigenine – Qabyshqa qosady.
Osy jogharghydaghy sýikimsiz oqighany dәl ózderinikinen audarmay, júrt kózine masqaralap aiqyn kórsetedi. Oinaushylar moynyna artylghan mindetti (rolide) bir týrli kelisti kýtpegendey qylyp óte jaqsy shyghardy. Ásirese, tipti tamasha shygharghandar: Júmaqan bolghan Seytqazy, qyzdyng aghasy Ermek bolghan – Uәli, qyzdyng әkesi bolghan – Latiyf, Dýtbay bolghan – Kenjebek ham basqalary. Áyelderding bәri de jaqsy shyghardy, әsirese óte tamasha oinaghan: qyz bolghan Ájike – Biyke, bolystyng qayyny bolghan Qapina – Biyke, qyzdyng sheshesi bolghan – Shәjiida – biykesh, ham basqalar.
Aqyrynda bir perdeli әdebiyet bólimi bolyp, әueli qazaqtyng qanday әnshileri bolsa da basshylyq etip, ýlgi kórsetuge jararlyq Semey men Alashtyng ataqty, sýiikti әnshisi Ámire joldas Qashaubayúly әn saldy. Odan keyin Shynghys qazaghy ataqty Abaydyng sýiikti әnshisi Álmaghambet әn saldy. Odan keyin búghyly qazaghy ataqty Sәrsembay әn salyp, búdan song qosylyp jaqsy qazaq әnderi aitylyp, deklamasiya bolyp, aqyrynda bostandyq úrandary aityldy. Tamashagha qyzmetkerlerden basqa jiylghan halyq layyqsyz kóp bolyp, oiyn ýiine halyq iyin tiresip, lyqa toldy. Jalpy qaraghanda oiyn bir týrli әserli shyghyp, halyq oinaushylargha ham sol jolgha qyzmet qylushylargha óte rizalyqtaryn bildirip, alghys aitysyp, asa shat bolysyp tarqady. Búl jolgha basshylyq qylyp, ayanbay kómegin kórsetip, qyzmet qylghan bauyrlargha sansyz alghys aityp, hamise osynday halyqtyng agharu jolyna jan-tәnimen erinbey qyzmet qylyp, ilgeridegi iske órkendi negiz salyp, búdan da artyq әserli etip kórkeyip, jemistendirer degen zor ýmittemiz.
Sauyqta bolghan».
(jalghasy bar)
abai.kz