Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng (surette) «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=7271       

http://abai.kz/post/view?id=7292    

http://abai.kz/post/view?id=7363    

http://abai.kz/post/view?id=7851    

http://abai.kz/post/view?id=7819    

http://abai.kz/post/view?id=7851

http://abai.kz/post/view?id=7963

http://abai.kz/post/view?id=8004

http://abai.kz/post/view?id=8164

http://abai.kz/post/view?id=8190

http://abai.kz/post/view?id=8438

http://abai.kz/post/view?id=8635

http://abai.kz/post/view?id=8747

http://abai.kz/post/view?id=8925

http://abai.kz/post/view?id=8955

http://abai.kz/post/view?id=9050

http://abai.kz/post/view?id=9536

http://abai.kz/post/view?id=9857

http://abai.kz/post/view?id=10194

http://abai.kz/post/view?id=10277

http://abai.kz/post/view?id=10532

http://abai.kz/post/view?id=10740

http://abai.kz/post/view?id=10973

http://abai.kz/post/view?id=11107

http://abai.kz/post/view?id=11260

http://abai.kz/post/view?id=11485

http://abai.kz/post/view?id=11583

II.

Meni qatty tandandyrghan nәrse – orystyng úly aqyny Pushkinning ústazy, degdar ziyalynyng biri Vasiliy Jukovskiyding – «Bishara Liza» kitabyn qolyna ústap Mәskeuding týbindegi Simonov monastyrynyng janyna baryp, poveste aitylatyn әrbir peyzajdy salystyra qarap, kózi anyq jetken song suretke saluy boldy. Viktor Astafiev «Tughan jerding aspany shayday ashyq» atty kitabynda: «Sәti kelgen kýnderding birinde Varvara Afanasievna Jukovskiydi «Karamzinning «Bishara Liza» povesindegi keyipker qyz batyp óletin qarasudyng qasyndaghy Simonov monastyryna alyp bardy. 1796 jyly baspadan shyqqan kitapty ózdermen qosa ala jýrdi... «Bishara Liza» 1892 jyly «Moskva jurnalynda» jaryq kórisimen Simonov monastyry Moskvalyqtardyng seruendeytin sýiikti jerine ainaldy» – dep jazady. Sonymen qosa V. Jukovskiyding Liza batqan qarasudy salghan suretin beredi. Shirkin-au, ózge-ózge dәl osy «Qorghansyzdyng kýnindegi» Kýshikbay asauyndaghy Ghazizanyng qystauyn da, denesi jatqan qorymdy da fotosuretke týsirge bolady ghoy» degen oy biylep aldy. Alayda sol bir jýdeu qorany bayaghy bala kezimdegiden keyin kórmegenim esime týsti. Alystan, әiteuir bir tómpeshik qarayyp túratyn.

Endi ózim tútatqan otty óshiruge tyrystym. Ol mýmkin emes-tin. Maqala júrtqa tarap ketti. Bar amaly, ketken qatelikterim bolsa, sony týzetip, tolyqtyryp úsynu ekendigin sezindim.

III.

Kóshpeli sujetting әdebiyet tarihyna kórinis retinde kirgenine on ghasyrdan asty. Shekspirding tarihy piesalarynyng deni bógde shygharmalardan auysqan. Shyghystyng «jeti búlbúlynyn» beseui bir taqyrypty bәsekelese jyrlaghan. Eng bastysy – tanys oqighadan tuyndaytyn kórkemdik tújyrym, avtorlyq pozisiya. Karamzinning túspaly – «tekti men teksizdin», yaghni, begzada men mújyqtyng adamdyq sezimderining ortaq ekendigin kórsetu. Búl iydeyanyng ózin Karamzin 1780-jyldary keng taraghan: «Krestiyanka da ghashyq bola alady» atty әnning sujetinen alghan. Ondaghan aqyn býrkenshik esimen krestiyankalargha arnap óleng shygharghan.

Al Múhtar Áuezov ýshin bay balasy men kedey qyzynyng bir-birin sýie alatyndyghyna sendiruding qajettigi joq edi. Onyng eng nysanaly maqsaty – jauyzdyq pen zúlymdyqty әshkereleu, adamnyng meyrim-qayyrymyn oyatu bolatyn. Halyqty kýizeltken әleumettik shyndyqty synshyl realistik túrghydan surettep berdi. Sentiymentalizmning saryny estilmeydi. Onyng kórkemdik jәne realistik sipatyn Aleksey Pantiyeleev: «Búl Áuezovting prozadaghy alghashqy tәjiriybesi edi degenge qayran qalasyn. «Qorghansyzdyng kýni» әngimesi kórkemdik quaty jaghynan, әleumettik-adamgershilik jýgi jaghynan kishigirim romangha para-par» – dep baghalady. Ózge-ózge, Múhtar Áuezovting әr shygharmasyn ózge jazushylardyng tuyndylarymen salystyra taldaytyn Aleksey Panteleevting auzyna «Bishara Liza» týspegeni ýshin әdiletsiz dep jazghyra almaymyz. Ol eki shygharmany da jaqsy bilgen. Tipti, audarma barasynda da «Bishara Lizanyn» – oigha oralmauy shyndyqtyng kim jaghynda ekendigin maghlúmdaydy.

Kórkem shygharmanyng ishki iyirimin baghdarlaytyn qúral – oqighanyng jelisi, keyipkerding әr qimylynan tuyndaytyn әser jәne onyng tuu sebepteri. «Bishara Liza» baqytsyz ayaqtalghan mahabbat hikayasy. Ghashyq-name. Bazarda bәisheshek satyp túrghan Lizany әdemi kiyingen myrza jigit únatyp qalady. Gýlin satyp alady. Liza da sýiispenshilik otyna bólenedi. Erteninde Liza eshkimge gýlin satpay, jigitti kýtedi. Kelmeydi. Kónilsiz qaytady. Kelesi kýni keshke jaqyn sylqym serining ózi izdep keledi. Erast pen Liza týn qúshaghynda, kók shalghynda mahabbatyng bal sharabyna toyattaydy. Seruennen «jýzi bal-búl janyp, jýrek quanyshyna bólenip» qaytady. «Qorghansyzdyng kýnindegi» jaghday tipti kereghar. Ghaziza – «jauyzdyqtyng qolyndaghy bir oiynshyq». Qaharly ayazdan pana izdegen Aqan men Qaltaydyng jymysqy әreketinen seskenip: – «Sening oiyndaghy súmdyghyndy bilmey túrmyn ba? Aulaq jýr! Men sening mazaq qylatyn kising emespin!» – dep namysyn qorghaydy. «Qorlyq, mazaq kórgen Ghazizanyng kózinen dýniyening barlyq qyzyghy ketti... Ghazizanyng kónilinde qalghan oidyng eng aqyrghy búiryghy: әkesi men bauyrynyng beyitine baryp, ekeuining arasynda otyryp jylau!» IYә, jylau! Múhtardyng qalamynyng realistik quaty osynda. «Óluge ketti» demeydi. Qorlanghan qyz qasiretin kәri әje men zaghip sheshege shaghynyp, olardy odan beter sorlatqysy kelmeydi. Sherin tarqatu ýshin әke qabirine barady.

Osy kóriniste Liza men Ghazizanyng sezimder mýldem qarama qayshy. Liza – sol sәtti ansay kýtedi, Ghaziza jiyirkenedi, qorlanady, ólim tileydi. Shygharmanyng sheshimindegi ólimning sebebi de, oghan degen kózqaras ta әr qily. Liza – Erastyng ózin tastap, ózgege ýilengenin estip, qaytar joldaghy qara sugha túnghyshyp óledi. Povesti: «Erast ómirining sonyna deyin baqytsyz ghúmyr keshti. Lizanyng ólimin estigen son, ózin kinәlimin dep eseptep, ózin-ózi mazalaumen jýrdi» – dep ayaqtalady. Demek, Liza men Erasttyng arasyndaghy qimastyq sezimning jyluy bar. Kerisinshe, Ghazizanyng jýregine múz qatqan. «Jauyzdyqtyng jas qúrbany qasiretke toly ómirining azapty aq týteginen adasyp ólip, mәngi tolas tabady».

Sondyqtan da, «Bishara Liza» men «Qorghansyzdyng kýni» avtorlyq iydeya, kórkemdik oryndauly, oqigha jelisi jaghynan qabyspaytyn derbes dara shygharma. Qaramzinning povesining túspaly eskirgen. Biraq «orys әdebiyetindegi kópshilikting nazaryn audaryp, qoghamdyq oy tudyrghan túnghysh kórkem dýniye» (V. Belinskiy) retinde qúnyn joymaydy. «Qoghansyzdyn kýnindegi» ruhany qarsylyq – jazushylyq pen adamgershilikting kýresining simvoly tәrizdi. Búl – mәngilik múrattyng biri. Zúlymdyq jer betinen qúryghansha ózining paryzyn tolassyz óteytin úzaq ómirli tuyndy.

Al shygharmanyng jazylu tarihyna toqtalsaq, onda «Qorghansyzdyng kýninen» bastalghan Áuezov shygharmashylyghynyng bir ereksheligi angharylady. Ol – jazushynyng roman, povesti, әngimelerining deni tarihy oqighalardyng negizinde jazyluy. Nemese, ómirde bolghan oqighalardy suretkerlik kózqaraspen, tolghanyspen ekshep, tarazylap qaghazgha týsirgen. Shynghys qarttarynyng auyzsha shejiresi boyynsha el arasyndaghy әngime jelisinde Kýshikbay hikayasy haqyndaghy oqigha shyndyqqa jeteleydi. Yaghny naqty bastan keshken, ómirde ótken, derekti dýniye. Sonday tarihy oqighanyng ózegi bolghan әngimening qataryna «Qorghansyzdyng kýni» de qosylady.

Oghan taban tireytin dәlel de, tiyanaqty tújyrym da Múhtar Áuezovtyng ózining maqúldauy da jazba estelikte bar. Tayau uaqytqa deyin Áuezov әngimelerining kórkemdik sheshim, ómirlik negizi estelik aitushylardyng da nazaryna ilinbey keldi. Keybir jaylardy Shynghystaghy kóne kóz, qúima qúlaq karttardan estip maghlúmat alugha bolatyn. «Qorghansyzdyng kýnine» mәiek etip úiytugha negiz salghan oqighany qart qalamger, úzaq jyldar tizbeginde Múhanmen ýzengiles, jastyq shaghyn Shynghysta ótkizgen, kóne syrgha qanyq Ghaysa Sarmurzin aqsaqal «Ónege» atty esteliknamasynda qúndy maghlúmattar keltiredi. Múhannyng balalyq, jigittik dәurenin sipatay otyryp, Qúnanbay úrpaqtary, Abay auyly tóniregindegi tónkeriske deyingi jaghday turaly sóz qozghaydy. Biz «Qorghansyzdyng kýnine» qatysty oqighagha toqtalayyq. Qúnanbay Úljannan tughan úly – Ysqaq. Al Kәkitay Ysqaqov Abaydyng túnghysh kitabyn Peterburga jariyalaghany barshagha mәlim. Mine. Sol Kәkitaydyng Bilәl atty úly tónkeris túsynda bolystyqqa saylanady. Qataldyghymen, qatygezdigimen, dórekiligimen de, ailakerligimen de aty shyqqan. Oryssha sauatty, tizesin kedeylerge ghana emes, úly Abay asa qúrmet tútqan Múrseyit siyaqty ziyalylargha da batyrghan.

Osy Bilәlding asa bir qatygezdigin Múhtar Áuezov alghashqy әngimesine jeli etken. Ghaysa Sarmurzin ózining esteliginde: «Eger siz sol Bilәl bolystyng zorlyghy men zombylyghyn bilginiz kelse, Múhannyng 1921 jyly basylyp shyqqan «Qorghansyzdyng kýnin» oqysanyz da ýstinen týser ediniz. Óitkeni sol әngimedegi Kýshikbay kezeninde sorly soqyr kempirling basynan keshirgen qayghy-kasiretin odan birneshe jyl búryn estigen edim. Kóp jyldan song men Múhana: «Sizdin  «Qorghansyzdyng kýninde» jazghan bolysynyz Bilәl emes pe? – degenimde, ol kisi:– «IYә, ol sonyng prototiypi bolatyn», – degen edi... «Elu jylda el jana» degendey qazirgi zamanda sol Bilәldi... Qyzylsholaq poliyseylerdi, sol bir kezdi aldyna elestetsen: ol bir shytyrman qayghyly zaman eken ghoy degen oigha shomasyn», – dep Múhtardyng túnghysh әngimesining ómirlik dereginen habardar etedi.

Sonymeng Aqan – Bilәl me, joq pa?

Oghan kýdiktenuding de reti kelmes edi. Shyndyqtyng sol topshylaugha tújyrymdalatyn rayy bar. Ghaysa Sarmurzin – Múhtardy jastayynan biledi. Auyldary aralas, qoylary qoralas otyrghan adam. Jәne qystauy da Kýshikbay auylyna qonsy irge tepken. Jazushynyng ózinen súrap, maqúldatuy – ózge kýdikti oilattyrmaydy. Alayda, ekinshi joramal da joq emes. Jazushy Kәmen Orazalin Múhtar turaly «Abaydan son» atty romanynda Kýshikbay oqighasyn Bilәlding aghasy Shópishke teliydi. Bilәl de, Shópish te – partiya tartysyna aralasyp, bolystyqtan dәmelengen. Biraq jas mólsher әr týrli. Bilәl bes klastyq orys mektebinde Múhtardyng inisi Ahmet Áuezovpen birge oqyghan. Múhtarmen bala kezinde aralasyp ósken Shópish te sauatty. Músylmansha hatty erkin tanyghan. Aghayyndy adamdardyng kaysysynyng sabyrlyghy basym edi dep, et jaqyndarynan súrau da әbestik. Sonda da, «Abay jolynda» Ámir, Maybasardyng Múhametjany qatarynda suretteletin Ábdighalidyng úly, Bilәl men Shópishting nemereles tuysy, Jiydebaydaghy Abay muzeyining úzaq jyldar mengerushisi bolghan Niyazbek Aldajarov aqsaqaldan tórelik súradyq. Tura minezdi Adal agha:

– Ei, Túrsyn men bilsem aitpaymyn ba. Jasyryp qalsam – jaqsylyq emes, qiyanat. Eng aldymen sóz Abaygha kelmey me. Bәribir, týrtpektep tauyp alasyn. Bir aqiqat anyq. «Abaydan sonda» Shópish dep kórsetipti Kәmen. Men kelispeymin. Senbeymin. Shópish – Tәnirbergenning bәibishesi, Syban qyzy Qarajannan tughan Ázimbaydyng balasy. Shyn aty – Dinislәm. Meyirimdi, kisilikti, kedeyge qarasa jýretin adam edi. Ol ataqty Tәuke batyrdy patsha úlyghynan jasyrghany ýshin 1916 jyldary Qúdayberdining Yrzyqbayy ekeui Ayagózding týrmesine qamaldy. Olargha Silәmqúl tamaq tasyp túrypty. Men Silәmqúldy jaqsy bilemin. Menen ýsh jaqsy bilemin. Menen ýsh jas ýlken birge tughan Ýmie degen apayymdy Silәmqúldyng jalghyz úly aldy. Silәmqúl – gimnaziya bitirgen, bedeldi advokat edi. Ruy – Kótibaq. Shóshish týrmeden bosap shyqqan song Qarajan Silәmqúlgha qatty riza bop: «Shópishim týrmede jatqany bolmasa, janyn qinaghan joq qoy. Sen tamaq tasyp, isin quyp, úlyqpen aitysyp, mazang ketti» – dep qatty syilapty. Eger de Shópish qatygez, qiyanatshyl bolsa – Tәukeni ústap berip, shen-shekpen kiymey me úlyqtan. Tek, Tәnirbergen romanda jaghymsyz keyipker boldy dep úrpaghyna kinә taghugha bola ma? Jәne Shópish 1916-1918 jyldar arasynda qaytys boldy. Ol kezde jasy da kekse tartqan. Ata saqalyn sýiretip, qyzgha qarly-borandy týni qyzygha qoyatynday qauqary da shamaly. Al, Bilәl óte sauatty, gimnaziya bitirgen, ójet, sheshen bolys bolghan. Atyn atap, týsin týstemegen song – obalyn arqalyp qaytemin. Ózi, erterekte estigen jayym edi. Úmytyp qalyppyn. Anyq-qanyghyna kózim jetpey eshtene aitpaymyn. Biraq izdestire, qaghystyra jýreyin. El ishindemin ghoy. Habaryn tiygizem qolyna» – dep edi.

Songhy jyldary ózi estip-bilgen Abay turaly әngimelerdi jinaqtap, kólemdi estelik jazyp, tәmәmdaugha taqap qalyp edi. Onda bir anyghy ashylar ma eken dep ýmit etip em. Ashylmady. Marqúm kóz júmarynan eki ay búryn almatydan meni arnayy shaqyrtyp alyp, bir júma әngime aityp, qaghazdaryn maghan amanatqa tapsyryp ketti. Asyl agha «Qorghansyzdyng kýnine» qatysty eshtene jazbapty. Men osynau adamnyng shynshyldyghyna sýisindim. Ol kisi biletin. Biraq ózining kózi әbden jetpegen song ýndemeudi jón kórgen edi. Al Bilәlding ózi turaly aityp berdi.

Taghy da sóz terdik. Ara jigin ajyratatyn jipting úshyn Ghaysa Sarmurzinning «Ómir sabaqtary» atty («Ónegeden» basqa) estelik kitabynan búrynghy pikirdi rasqa shygharatynday ýsteme derekti kózim shaldy. Shópish Ázimbayúly Tәnirbergenov pen Bilәl Kәkitayúly Ysqaqov ekeuining bolystyqqa talasqanyn jazady. Búl joly jas әri bilimdi Bilәl jenedi. Saylaudaghy әserin:

«Maghan Shópish te, Bilәl de elden erekshe bop kórindi. Eki iyghy tip-tik, úzyn boyly, qara saqal, qonyr kýreng óndes Shópishting ýstinde kók shúgha peshpeti men úzynsha symshalbary bar. Qyryldaghan dauysymen aspay-saspay baysaldy sóileydi eken. Kóbinese aitatyny – Bilәldi jamandau. Onyng «qalyng elge jaqpaytyng attygha sóz, jayaugha jol bergisi kelmeytin» pәleqor, búzyq ekenin aita kelip, óz basy «qylday qiyanat jasamay, eldi dúrys basqarugha» uәde berip jatyr. Al Bilәly qazaq balasyna úqsamaytyn bir aluan jan eken. Mandayy kere qarys, týksiygen qalyng qabaq, tym jalpaq bet. Tikireye qaraghanda ózindi jep qoyarday ótkir kózdi bir qiyapat. Ol sóilegende ózinen-ózi órshelenip eki qolyn erbendete sermep, sharylday jóneledi eken. Men onyng osynday hikmet súrqyna tanyrqap ne aityp, ne qoyghanyn angharmay da qalyppyn», – dep bayandaydy.

Ádette, aragha úzaq jyldar salyp baryp jazylghan estelikterde oqighanyng elesi ghana jadynda saqtalyp qalghandyqtan, keybir dәlsizdikterding ketetini zandy. Sonday kýdik bizdi de mazalaumen boldy. Búl oiymyzdy arhivting qatparyn qajymay-talmay aqtarghan Beysenbay Bayghaliyevke bildirgenimizde, aragha alty ay salyp bizding qolymyzgha Bilәlding bolystyqqa saylanghany turaly qújatty ústatty. Múnda Múhtardyng ózi tikeley biletin adamdardyng aty atalghandyqtan da búl derekti tolyq keltirudi jón kórdik. Saylaudyng qalay ótkeni Múhtardy da bey-jay qaldyrmaghan. Sonday-aq nemere aghasy Arymbek te shargha týsken jәne kezde Múhtar auylda bolatyn.

«Semey uezindegi sezdi ótkizuge baylanysty krestiyan basqarmasy jýrgizgen jurnal. № 312, 1916 jyldyng 31 shildesi.

Shynghys bolysyndaghy әkimshilik qyzmetke adamdardy saylau jónindegi mәseleni talqylaugha mynalar qatysty:

Sezd tóraghasy, krestiyan basqarmasynyng bastyghy N.S.Guzniyshev, 1-bólimshening krestiyan basqarmasynyng bastaghy – K.Ya.Tretiyakov, 4-krestiyan basqarmasynyng mengerushisi – F.A.Ivanov, hatshysy – M.P.Zorastrov.

Tyndalghan mәsele: Semey uezining 3 bólimshesining krestiyan basqarmasynyng bastyghy Shynghys bolysynda 1917-1919 jyldardyng arasyndaghy merzimge әkimshilik qyzmetke saylanghan adamdardyng № 2623 is qaghazyn 24 shilde kýni sezge tapsyrghan bolatyn. Sezd kezindegi saylau barysy turaly atalghan bolystan sezge aryz kelip týsken joq. Saylau isin qaray otyryp uezdik sezd qauly etedi: saylau qaghazyn Semey gubernatory myrzagha jolday otyryp, eng kóp shar salynghan adamdardyng qyzmetke kirisuine ókildik beruin súraymyz, atap aitqanda olar mynalar:

Bolystyqqa – Bilәl Qúnanbaev, oghan kandidat bop Túraghúl Ibragimov, halyq biylerine, I-auyl boyynsha – Núrlybay Núrpeyisov, 2-auyl boyynsha – Ómirtay Aqberdin, 3-auyl boyynsha – Baymaghambet Aytqojiyn, 4-auyl boyynsha – Dinislam Tәnirberdin (Shópish dep atalyp ketken Tәnirbergenning balasy osy kisi – T.J.), 5-auyl boyynsha Qarqoja Biytemirov, 6-auyl boyynsha – Tileubay Shaqantaev, 7-auyl boyynsha – Ermaghambet Bayghúlaqov, 8-auyl boyynsha – Arymbek Áuezov, 9-auyl boyynsha – Uәly Abylov, 10-auyl boyynsha – Qúlsýleymen Jiyrenshiyn, 11-auyl boyynsha – Beyilqan Jabaev, 12-auyl boyynsha – Múhamedghaly Naymanbaev, 13-auyl boyynsha – Músajan Ákimghojiyn, 14-auyl boyynsha – Orazaly Esembaev;

olargha kandidat bolyp 1-auyldan – Moldahmet Izghúttiyn, 2-auyldan –Qysatay Aqberdiyn, 3-auyldan – Raqymjan Maqyshev, 4-auyldan – Ghabdulmúghmina Biytemirov, 6-auyldan – Múhametәly Qasqarauov, 7-auyldan Aydar Dýisebaev, 8-auyldan Smayylqan Qúljanov, 9-auyldan – Aqylbay Bolataev, 10-auyldan Músylmanqúl Jiyrenshiyn, 11-auyldan – Núrmaghambet Abylghaziyn, 12-auyldan – Qasymjan Naymanbaev, 13-auyldan – Áserjan Balghojiyn, 14-auyldan – Torshy Shokin bektilsin.

Rastyghyna qol qoyyp, kuәlandyrghan sezd sekretary

Zorastrov».

4 shilde kýni ótken bolys saylauynyng barysy turaly: Bilәl Qúnanbaev – 27 jasta, 32 adam dauys berip shar saldy, búrynghy bolys Túraghúl Ibragimov – 41 jasta, 14 adam dauys berip, 18 adam qarsy boldy» delingen eken. Kelesi is qaghazynda bolystyqqa kandidat retinde Túraghúlgha 31 adam dauys berip, bir adam qarsy bolghan. Túsyna erekshe belgi degen jerge boyynsha «kandidat oryssha jaqsy biledi» – dep jazylghan. Sonymen, Bilәlding bolystyqqa saylanghany ras bop shyqty. Endi osy qújatqa týsinik jasay otyryp, keybir týitkilderdi tarqatu ghana qaldy. Birinshiden, atalghan 30 adamnyng bәri de Múhtargha etene tanys. Deni Yrghyzbay túqymy. Olardyng barlyghynyng minez-qúlqyn, saylau aldyndaghy talasyn, ózara bәsekesin jәne kimning qanday jolmen saylanghanyn jaqsy bilgen jazushy keyin búl kórinisterdi «Abay jolyn» jazu barasynda paydalanghan. El biylegen adamdardyng birazynyng auzynan Abay turaly estelikterin de jazyp alghan.

Ekinshiden: Bilәldi Semey gubernatory 25-tamyzda bolystyqqa resmy týrde bekitken. Endigi mәsele onyng jas mólsherin anyqtaugha kelip tireledi. Is qaghazyna sýiensek búl Bilәlding ekinshi ret bolystyqqa saylanuy. Al arhiv qújattary men Ahmet Áuezovting esteliginde 1910-1913 jyldary Bilәl Semeyde orys mektebinde oqyghan. Soghan qaraghanda gimnaziyagha týspegen. Oquyn jalghastyrmay el biyligine aralasyp, 1914-1915 jyly bolystyqqa saylanghan. Eger Bilәlding jasy Múhtarmen qatar bolsa, onda 1895-1897 jyldary arasynda tughan bolyp shyghady. Múny bolys saylauyndaghy kórsetilgen mәlimet rastamaydy. Sonday-aq Bilәlding 21 jasqa tolghanda mektep esigin ashuy qisynsyz. Demek, qalayda bolystyqqa saylanu ýshin ol ózining jasyn ósirip kórsetken. Múnday qiytúrqylardy qyr qaghazy saylau kezinde әkkilikpen paydalanyp otyrghan jәne onday jalghan boyynsha «jastyng iyesi» jalghyz Bilәl emes, әr bolysta bar bolatyn. Áytpese, Túraghúl Bilәlding әkesi Kәkitaydyng izin basyp jýrgen adam, onyng Bilәlmen aradaghy jas aiyrmashylyghynyng 13-aq jas boluy shyndyqqa syiymsyz. Sondyqtan da, Ghaysa Sarmurzin marqúm kuә bolghan Shópish pen (Dinislam Tәnirberdiyn) Bilәlding bolystyqqa talasuy 1913-1914 jyldary ótken boluy mýmkin. Ótkir, ójet, oqyghany men toqyghany da kóp talapty bozbalany bolystyqqa saylaghanda aghayyndarynyng onyng jeke basynyng qasiyetine, sheshendigine arqa sýiep, erteninen ýmit kýtui zandy da. Biraq jastayynan biylik tizgini qolgha tiygen Bilәlding barlyq pen biylikting buyna erte mastanyp, jas buraday shabynyp shygha keluin el aghalary da boljay almaghan. Áriyne, baqtalastyqtyng da, әrkimning óz atasyna qaray tartuy da әserin tiygizgen. Bilәlding Túraghúldan tórt-aq dauysty artyq aluy sony anghartady.

«Qorghansyzdyng kýnindegi» Aqan obrazy naqty tarihy túlghadan alynghandyghyna senimimiz kýsheygen sayyn kýdik te kóbeye berdi. Izdenis soqpaghy taghy da Ghaysa aqsaqalgha tireldi. 1986 jyly aqpannyng 24 kýni keshki saghat 5-te Almatydaghy ekinshi temirjol vokzalynyng manyndaghy ýiine baryp, mәn-jaydy súradyq.

– Ár derekke kýdikpen qarap, teksergening dúrys. Maghan da senbey óz auzymnan estiging keledi ghoy. Estelik – kórkem shygharma emes, kóniline qonbasa ózgerte beretin. Elu jyl baspasóz manynda istep kelem. Sózding qúnyn, jazghannyng shyndyqqa jýginetinin biletin tәrizdimin. Sol, ózing oqyghan «Ónege» men «Ómir sabaqtaryndaghy» sózim – sóz, dәlelim – dәlel. Múhannyng ózinen súraghanymda, «IYә, Bilәl ghoy» degeni de aqiqat. Al, Ghazizanyng kim ekenin, jón-jobasyn bilu, oiyma kelmepti. Bilәlding bolastyghynan taghy bir mәlimet aitayyn, ataqty Múrseyitti estuing bar shyghar. Abaydyng ólenin qaghazgha týsirgen adam. Sonyng balasy Qisyq (shyn aty Rahymbay – T.J.). Sholpannyng iyghyna egin saldy. Egin basy tolghan kezde, tanerteng atyzgha kelse, Bilәlding qalyng jylqysy ishinde jýzip jýr eken. Aqtaylaghyna minip ap, tonyn teris ainaldyryp, jylqyny ýrkitedi. Urikken jylqy dýrkirey shúbap, auyldy basyp kete jazdaydy. Ashynghan adamnyng tili ashy. Qisyq: «O Qúnanbay seni aruaq atsyn» – dep qarghaydy. Sony estigen Bilәl Qisyqty qatty jәbirlep, dýre soqtyrady. Qisyqtyng úly – Múftiybek, әnshi Jәnibek Kәrmenovting tughan aghasy. Qazir Almatyda, esep-qisap salasynda, – dedi Ghaysa qariya.

Bilәlding qiyanattary bizge búryn da mәlim edi. Ahmet Áuezovting «Bizding Múhtar» kitabynda da aty jii auyzgha alynady.

Sonda da naqty derekti bilu ushin Múrseyiting nemeresi Múftiybek Raqymbayúlyna qolqa saldyq. Raqymbay aqsaqal bertinde qaytys bolghan. Múftiybek agha da zerdeli zerek, oiy úshqyr, tura minezdi, eski sózdi kóp biletin, sony iriktep baryp aitatyn azamat.

Múftiybek Raqymbaev: « – E, mening әkemning Qisyq atanghanyn sen qaydan bilesin? Ol – әkeme Bilәlding qoyghan aty. Biz, az ghana әnet tabynanbyz. Yrghyzbay auylynan irgemiz bólinbegen, irgemiz ajyramaghan. Atam Múrseyitti Kәkitay qatty qadirlep, ózining janynda ústapty. Abaydyng Peterburgte shyqqan túnghysh qitabynyng qoljasbasy mening atam Múrseyitting kóshirmesimen jaryqqa shyqty. Ol kisige el-júrt qoy berip Abay ólenderin kóshirtip alady eken. Ákem: «Shirkin, Kәkitayday mәdeniyetti, kishpeyil, qayyrymdy adamdy kórgenim joq» – dep otyratyn. Raqymbay atyn «Qisyq» dep ózgertuine ózining tura minezi, ashy tili, aitqangha kóne qoymaytyn bir minezdiligi sebep bolsa kerek. Bilәl – Kәkitaygha mýldem qarama-qarsy, jasyndaghy ójettigi kele-kele úrda-jyqtyqqa, dórekilikke úlasyp ketipti. Oqu bilimi bar, biraq sony ústay almapty. Ákem Raqymbay onyng aitqanyna kónbeydi eken. Bilәl – bolys saylanghannan son-aq auyzdygha sóz, attylgha jol bermepti. Kisi tyndamaytyn bolypty. Kәkitay agha alty ay auyryp jatqanda dauys jetetin jerde túryp, kónilin súraugha barmapty. Sebebi, ol apiyn ishedi eken de, sodan jasqanady eken. Delebesi qozghanda mening әkem onyng eki iyghynan basyp otyrady eken. Keyde, «Áne, Semeyge apiyngha ketken adam kele jatyr» dese, «oh» – dep terlep sala berip baryp tynyshtalatyn kórinedi. Manayyndaghy malshylaryn, qyzmetshilerin shaqyryp alyp, tizip qoyyp: «Kimning qúlysyn?» dep súraydy. Sonda bәri «Bilәldin», ne «Sening qúlynmyn» deydi eken. Tek mening әkem Raqymbay ghana: «Ey, Bilәl, endi qúdaymen talasqyng keldi me? Ólip ket maghan dese, men qúdaydyng qúlymyn» dep jauap beripti. Sonda qamshymen tartyp jiberip: «Áy, qu Qisyq, seni jene almay-aq qoydym ghoy» – depti. Saryjalda bir ýige týstenedi. Sonda quyrdaqqa bayqausyzda bir turam ókpe týsip ketipti. Sóitse, әlgi quyrdaqty tabaghymen qosa ýy iyesine qaray laqtyryp jiberipti. Qay qylyghyn aitayyn. Bilәl, otyzynshy jyldargha jetpey qaytys boldy. Ol turaly bir Kókshe shygharghan óleng bar edi. Ony әkemnen Jәnibek jazyp alyp jýrgen. Sodan súra. Ol ólenning tarihy mynaday. Bilәl aghayyndas elding jas týsken kelinin zorlyqpen tartyp aldy. Sodan ashugha bulyqqan el yza bolady da qol jiyp kelip, Bilәlding toqal sheshesin atqa mingizip, alyp keldi. Yza kernegen, kektenip, kelgen topqa ne istesin. Áyteuir, aragha bir ay salyp, el aqsaqaldary bitim jasap, toqal sheshesin qayyryp beripti. Al endi ólenin Jәnibekten súra, – dedi.

(jalghasy bar)

Abai.kz