Túrsyn Júrtbay. Kimning beti qalyn, úyattan ólip ketetin kim edi? (jalghasy)
Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:
http://abai.kz/post/view?id=7271
http://abai.kz/post/view?id=7292
http://abai.kz/post/view?id=7363
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7819
http://abai.kz/post/view?id=7851
http://abai.kz/post/view?id=7963
http://abai.kz/post/view?id=8004
http://abai.kz/post/view?id=8164
http://abai.kz/post/view?id=8190
http://abai.kz/post/view?id=8438
http://abai.kz/post/view?id=8635
http://abai.kz/post/view?id=8747
http://abai.kz/post/view?id=8925
http://abai.kz/post/view?id=8955
http://abai.kz/post/view?id=9050
http://abai.kz/post/view?id=9536
http://abai.kz/post/view?id=9857
http://abai.kz/post/view?id=10194
http://abai.kz/post/view?id=10277
http://abai.kz/post/view?id=10532
http://abai.kz/post/view?id=10740
http://abai.kz/post/view?id=10973
http://abai.kz/post/view?id=11107
http://abai.kz/post/view?id=11260
http://abai.kz/post/view?id=11485
http://abai.kz/post/view?id=11583
http://abai.kz/post/view?id=12512
http://abai.kz/post/view?id=12602
http://abai.kz/post/view?id=12674
http://abai.kz/post/view?id=12762
http://abai.kz/post/view?id=12863
Shyndyghynda, bir otbasynyng taghdyry bylay tәmәmdalghan.
Múhtar men Valentina Nikolaevna 1926 jyly aqpan aiynda resmy týrde ýilenedi. Búl habardy Kәmila estimeydi. Jazghy demalysynda elge qaytpaghan Múhtar kelesi jyly Altay ekspedisiyasyna jazylady. Biraq barmay qalady. Onyng sebebin Álkey Marghúlannyn: «1927 jyldyng mamyr, mausym ailary. Múhang «ne isteuim kerek?» degen oimen qatty tolghanuda boldy. Biraz uaqytta kanikul da jetti. Bir kýni otyryp:
– Men Altay ekspedisiyasyna barmaugha bel bayladym. Búl – elge, Shynghystaugha barmau degen sóz» – degen esteliginen anyq bayqaymyz.
Sol jyly jazda Múhtar barlyq jaghdaydy týsindirip, ózi qatty baghalaytyn Jebireyilge hat jazyp, Álkey Marghúlannan berip jiberedi.
Mәken Túraghúl qyzy Kәmilanyng ómiri turaly biraz mәlimet berip edi. Keybir jaylardyng jogharyda basqa kisilerding auzymen aitylghanyna qaramastan, estelikting oiy ýzilip qalmas ýshin tolyq keltiremiz. Jәne kóptegen beytanys derekter de qyzyqtyrar dep oilaymyz:
– Múhtargha túrmysqa shyqqan song Kәmesh apayym eki bala kóterdi. Biraq ekeui de jastayynan dertke shaldyghyp, qyrshyn ketti. Onyng ýstine Kәmeshting ózi de kókjótelge shaldyghady. Múhtar Leningradqa oqugha ketkende Kәmesh óz syrqatynyng jazylmasyn sezip, ishtey Múhtarmen qoshtasyp, joqtau óleng de shygharypty. Ony Abay auylyndaghy kempirler osy kýnge deyin aityp jýr. Ol sonda asa jogharlay biyik úshqan Múhtargha ózining mәngilik jar bolmasyn, bolghysy kelse de densaulyghynyng jetpeytinin bilip, ózine layyq teng tapsang mening betime qarama degen synaymen óleng shygharypty. Ishtey qoshtasypty. Sodan aralary suyghan.
Áli esimde, 1927 jyly Semeydegi Jebireyilden Túrash aghama hat keldi. Auyl bop quanyp, bir jerge jinaldyq. Hatty ashyp jiberip oqy bergen Túrash aghamnyn óni súrlanyp, kózining jiyegi qyzaryp ketti. Ýndemey otyryp qaldy. Sәlden keyin: «Jebireyil aman-esen eken. Jaghypardy shaqyrtyndar» – dedi. Sóitsek Leningradtan Múhang Jebireyilge sәlem joldap, onymen qimas dostyghyn bildire kelip, ózining ýilengendigin aitypty. Kәmeshten keshirim ótine otyryp, oqu men jer alystyghyn, úzaq kórispegen kezderding saldarynan suynghan kónildi aityp, Túrash aghamnyng aldynan ótudi súrapty. Jebireyilding ózin Leningradqa oqugha shaqyrypty. Búl hatty Kәmesh jylap otyryp oqyp:
– Múhtargha artar ókpe-nazym joq. Sýigen jýrekke jazyq bar ma? Ayaghyna túsalghym joq edi. Qarghamaymyn, qarghamandar. Ol óssin, kógersin. Men solamyn ghoy bәribir. Jer týbine de birge erip jýrer em, qu densaulyq... – dedi múnayyp.
Sodan keyin tórt-bes jyldan song Kәmesh apayym kókjótelding kesirinen ómiri ýzildi. Búl bizge de, Múhtargha da qatty batty. Biz, Tashkent manynda, Múhtargha jaqyn jerde edik. Ony estigende, keyin esine alghanda:
– Kәmesh túrsam – oiymnan, úiyqtasam – týsimnen ketpeydi. Átten, kókjótel..., – dep múnayyp qalatyn.
Múhannyng jastyq kezindegi bir oqigha osy. Múny aitqan meni de, basqany da kinәlaugha reti bolmas. Avtobiografiyalyq shyn dýniyeni, kórer kózden jasyryp sybyrlaghannyng sybyry mol bolady. Múhtar da adam. Zaman talabyna say adamnyng jan dýniyesining janghyruyn sergek te sezimtal úrpaq týsinse kerekti».
Osy arada Mәken apaydyng sózin ýzip tastap, әdeyi aitylmaghan, biraq әdiletsiz pikirdi keltireyik. Niyet aq, derek dúrys, al aragha alpys jyl salyp baryp topshylaghan joramaly jansaq. Sizder Túraghýl Abayúlynyng Múhtar men Kәmila turaly aitqan pikirin esterinizge týsirinizdershi. Aqyldy, parasatty payym ghoy. Al: «Bizding Leningradtaghy ómirimizden esimde qalghany osylar. Múhtar Omarhanúlynyng Qazaqstandaghy tuysqandary men dostarynyng eshqaysysy bizding odaghymyzdy qoldaghan joq. Bizge qúttyqtau jibergen jalghyz adam... Abaydyng nemeresi Túraghýl boldy. Qazir jarty ghasyr ótken song ghana týsindim, bәibishe men toqaldan tughan balalardyng arasyndaghy baqtalastyqtyng úshyghy ghoy dep oilaymyn. Sebebi: Múhtar Omarhanúly men ýshin Maghauiyanyng qyzyn tastady ghoy, búghan Áygerimnen tughan úldyng quanbauy mýmkin be!» – dep Túraghýldyng «quanyshyn» kýndestikten kóru – onyng jan dýniyesine jara salu siyaqty. Ekeuining ýilenetinin estigende Kәmilagha: «Múhtar biyikke jәne alysqa úshatyn qyran. Sharyqtaymyn dese – etegine jabyspa. Erkine jiber. Al eng dúrysy – rayynnan qayt. Keyin – ókinishi ketpeydi» – degen de Túraghúl. Jedelhat joldauy – «shyn quanghandyqtan» emes, el arasy – óshtesip, kek quyp ketpesin degen oidan tughan izet. Taghdyrgha Túraghýl kónse, kónilin qossa – ózge Abay úrpaqtary kek saqtamas degen tilek. Ol tilek tolyq oryndalmady. El ishinde ókpe tudy. Búl turaly sәl keyin aitamyz. Al hatty alghan Túraghýl Kәmilany júbatyp, Múhtargha keshirim jasady. Jedelhat – sonyng belgisi. Sóz tizginin qaytadan Mәken apaygha beremiz:
– Múhtar elge, Semeydegi Abay auylyn aitamyn, on jyldan astam uaqyt bara almady. Ár týrli shygharmashylyq júmystar da qol baylau bolghany anyq. Ol Shynghysqa barghandaghy kónil-kýiin, elge saghynyshyn tebirene tolghaghanyn qalay úmytayyn. Múhang meni de on jyldan song kórdi. Didarlasa almay yntyzar edim. Óitkeni 1927 jyly túrmysqa shyqtym. Bala kezimde «jezde» dep әzildesip jýretinmin.
Aragha jyldar salsaq ta izgi niyeti, ystyq yqylasy ózgermepti. Qaljyndap:
– Mәken osy sen qalay er jetip kettin. Maghan әli sol әnshi qyz siyaqty bolyp kórinesin, – deytin. Sol joly el jayyn bayandap, kórgen-bilgenin tilge tiyek etip, ótken-ketkendi esine aldy.
– Osy joly býkil Shynghystyng arghy-bergi tarihyn qozghap, jer-suyn, tabighatyn, tas, toghayyn kónilime qondyryp Almatygha kóshirip әkeldim. Sonau jyldardaghy oqighalar elestep, ishtey bir keremet janghyryqtym. Mol әser, kóp quanysh, jasyryn syrgha qanyqtym. Endi romangha dayynmyn. Bәri de – Abaygha, Qúnanbaygha qatysty jaylardy anyqtadym. Tek jastyghyng ótken jerge egdeleu tartqanda oralsan, kónilde erik bolmaytyn kórinedi. Eraly jazyghyna jetip dónge shyqqanda túla boyym, tútas denem shymyrlap, egile, berdim. Kózimdi júmyp qoyyp: sonau «Enlik-Kebek» qoyylghandaghy shattyghy mol shaqty, kýmis kýlkini esime alyp, әr ýidi óz ornyna kónilimmen qondyryp, qyzygha qaradym. Janarymdy ashyp alghanda múnarlanghan kókjiyekti kórdim de, kózime jas tolyp, tógile bergeni. Men sol joly ýsh adamdy qatty joqtay saghynghanymdy anghardym. Eng alghashqysy – Qasymbek Áuezov. Shirkin Jebesh (Jebireyil). Kәmeshting Leningradqa ketkende jylap shygharyp salghany oiyma orala beredi. Sol ýsheuining orny, men ýshin tolmas ókinish, saghynysh boldy, – dedi Múhan.
Sol әngimede maghan әn aittyryp, Erzakovichti shaqyryp alyp Abaydyng әnderin, sózderin qaghazgha týsirtti. Akademiyanyng qoljazba qoryna 30 әn jazyldy. Sonyng on jetisi Abay әkemdiki. Aytpaqshy, sol joly bir qyzyq jay kezdesti. Men «Segiz ayaqty» yrghaghymen aityp em, Erzakovich:
– Siz endi búzbanyz. Maghan Árham Ysqaqov ynyldap aityp bergen әueni basqasha, – dedi.
– Ol kisi ómiri әn aitpaghan adam. Dausy joq. Maghan aghalarym osylay ýiretti, – dedim jónimen.
– Seniki qalay dúrys bolady. Sen kishkentaysyn. Abaydy kórgen de joqsyn. Árham bәrimen aralasqan, – dep Erzakovich qatty ketti.
Men de qyltiya qaldym da, «Segiz ayaqty» qaytadan aitpay qoydym. Biraz jyldan song Almatygha Shymkentten kelip, Múhannyng ýiine týstim. Esikten kire salyp amandasqan song Múhtar dereu Erzakovichke telefon arqyly habarlasyp, mening kelgenimdi aitty. Sóitsem Erzakovich ekeumizding kóriskenimiz Múhana mәlim eken. Ol barlyghyn týsindiripti. Erzakovich:
– Mәken, aitasyng ba? – dedi. Men:
– Úrsasyng ba? – dep әzildedim.
Erzakovichke sonymen Múhannyng tapsyrmasymen Aqylbaydyn, Maybasardyng Múhamedjannyng әnderin, ólenderin aityp berdim. Múhamedjan esimi «Abay joly» epopeyasynda Birjannyng Abay auylyna kelgen túsynda Ámir men Ýmiteyding sal-serilerining óneri jayly jazylghan betterde jii kórinedi. Oghan ózining әnderin de oryndatady. Abay әkemning kónili qatty qúlaghan jas talanttyng biri edi. Shyraghym, osy «Abay jolyndaghy» Ýmitey úzatylyp bara jatqanda Ámirding qimay qoshtasatyn jerin ashshy. E, mine, «Ámirding dostarynyng ishinde jas әnshi, aqyn serining biri, qyzyl shyrayly, qoy kózdi, súlu jigit Múhamedjan bolatyn». Osynda:
«Serining sermenuge kónli oyandy,
Oylanyp bastayyn bir soyandy.
Ketti ghoy sәulem alys, joldastarym,
Aydashy qamys qúlaq, “Bozqoyandy”,–
degen әnning shumaghy da keltirilgen. Múhamedjannyng әnderi qonyr dauysqa layyk, mayda keledi. Sony Múhang erekshe únatatyn. «Tarihta, qaghazda qalsynshy» – deytin qonyr ýnmen. Erzakovich әli kýnge deyin maghan habarlasyp túrady. Ol «Lәili – Mәjnýn» hikayasyndaghy Lәilining әnin, әuenin notagha týsiremin dep jýr. Dausym kelse nesine ayanayyn. Ishte qalghannan góri, el esinde ústaghany lazym ghoy.
Endi asa bir este ústap, úmytylmaytyn sapar 1945 jylghy Abaydyng 100 jasqa tolu merekesi. Múhan, Ghabit taghy da basqa kóptegen jazushylar Semeyge týsti. Men de solarmen ilesip jýrdim. Kelgen qonaqtardy Semeydegi Abay muzeyine Múhang aparmady. Óitkeni muzey óte nashar jabdyqtalghan edi. Sony kórip ózi renjip kele jatqan Múhana kósheden bireu jabysa ketti. Maghan beytanys emes adam Múhana enteley kelip:
– Mening әkemdi nege Abaymen tenestirip jazbaysyn. Sen jazbasang – ózim jazam, – dep órekpip, auyr-auyr sóz aitty. Múhang týtigip ketti de:
– Shenok! Pәli, mynau meni qabamyn dep ars-ars etedi. Qap, qapshy, al! – dedi de búrylyp ketti. Sodan keyin:
– Múha, ózin tәrtipke saldyryp, shara qoldandyrmaysyz ba? – degenderge:
– Pәli, it qapty dep men de qapsam, auzymda ne qasiyet qalady, – dep jauap berdi.
Abay toyy kezinde Múhang óte kónildi jýrdi. Soghystan songhy quanysh qoy. Múhtar agha altybaqan qúrdyryp, taqiya tastamaq, aqsýiek oinattyrdy. Ózi de top ishinde bolyp, ózge últ jazushylaryna da kórsetti. Abay әni altybaqanda kóp aityldy. Qatty rizashylyqqa bólenip:
– Mine, ósken ónerli úrpaq qoy, – dey beredi. Múhang ózi de altybaqan teuip, maghan әn aittyrdy.
Sol kezde Ghabit Mýsirepov agha:
– Múhang qaryndasyn qasynan shygharmaydy. Bizge de rúqsat berinizshi, – dedi.
Altybaqangha syrbaz basyp Ghabit otyrdy da, biraz terbetilgen song salmaghy meni basyp, tym joghary kóterilip kettim. Basym da ainaldy. Jerge týsip әn aittym. Sonda Múhan:
– Ghabiyt-au, әueli qyzdy otyrghyzar bolar. Sonda salmaq aumaydy. Sen әueli ózing otyryp aldyn, qaydan, – dedi.
Sol bir soghystan songhy toy asa qyzyqty ótti. Jalghyz Múhtar agha emes, barsha qatysqan júrt bir serpilip qaytty. Adam bolghan son, әr qily jaghdaylar kezdesedi ghoy. Ózim óz bop Múhannyng aldynan kese kóldeneng ótip kórgen pende emespin. Ózi de biyazy, syrt pishini úyang edi ghoy. Tek bir ret joldasymyz Úlyqbek ekeumiz Múhannyng ýiine bardyq. Kenet oqystan maghan súraq qoydy.
– Osy Abaydyng úrpaghy nege óspey, óship barady. Sony aitshy? Osy adamnyng qarghysy zaualgha úshyratady degenge qalay qaraysyn. Qúnanbaydyng teris batasyn aldy ghoy, – dedi.
Nesin jasyrayyn Múhannan kýtpegen saualym.
– Áy, asyl agha, bizdi qyz-qyrqyn dep mensinbey otyrsyz-au. Qúnanbaydyng qarghysyna úrynsa, keyingi ýrim-bútaqta sózi qala ma. Onyng Ámirdi buyndyryp, úshyndyrghany da jeter. Jaqsy úl qalmasa zaman tolqyny. Keshegi soghysta Toqtash qaza tapty. Jebesh kimnen kem edi. Aty óshpeydi ghoy. Kónilime qarasanyz edi, – dedim.
Ol kisi oilanyp, túnjyrap qaldy da:
– Túrash agha da qanshyl, ózimshil edi, – dedi. Odan song úzaq uaqyt ýndemey qaldy. Zady meni synayyn degeni me eken. Ómirimde Múhana qarsy jauap qatqanym osy. Búl sóz reti kelip, tilge ýiirile bergen song aitqanym ghoy.
Ontýstik saparynda Múhang bizding ýige kelip týsti. Ol kezde Ahmet Áuezov te sonda bolatyn. Óte kónildi qaytty. Ol turaly birneshe kitap shyqty. Sonda bәri qamtylghan. Tek:
– Aghayyn-tuyspen qoyan-qoltyq aralasyp, bir bel sheship qaytqan saparym boldy, – degeni esimde.
Al, shyraghym, qyzyl tilde buyn bar ma. Bargha qanaghat tút. Ángime qiylysyp túrsa, shyrayly shyghady. Abay әkem men onyng úrpaqtary jayly, asyl arysymyz Múhtar Áuezov turasynda bar bilgenim osymen tәmәt-tәmәm dey almaymyn. Degenmen de jýrek-jardy lebizim, negizinen osylar. Keybir nәrselerdi aitpaugha da, jaryqqa shygharmaugha bolar. Degenmen de, shyndyqtyng shylbyryn attap kete almadym. Oqyrman ózi kóniline ekshep, әdilin baghalar.
Ýlgi ghibadat tútar qasiyetteri mol ghoy Múhannyn. Asyldy jasyra almaysyn. Ol ózi de jyl ótken sayyn janaryp, jaltyldap otyrady, – dep Mәken apay ýsh saghatqa sozylghan әngimesin ayaqtady.
IYә, asyldy jasyta almaysyn. Úlynyng úlylyghy – júmbaq qúbylystarynyng moldyghynda. Sol tylsym syrdyng bir úshyghyn Kәmila Maghauiya qyzynyng beynesinen alyp keledi. Auyr ýkimdi er-azamattay tik kóterip, tughan-tuystaryna óler aldynda: «men desender, әruaghym riza bolsyn desender Múhtardy renjitpender, syrtqa teppender. Syilap ótinder» – dep ósiyet aitar ma edi. Sonau alystaghy Leningradta oy soqty kýide jýrgen Múhtargha ólenmen hat joldapty. Qoshtasu jyry da sonday әserli, mahabbatty syrgha toly eken. Tek, ýlken sezimning ýzilip týsken ýsh tamshysynday bolghan tómendegi ýsh shumaqty ghana taptyq.
Ýsh shumaq – jýrekke tamghan ýsh ystyq jas tamshysy siyaqty. Óleng bylay bastalady:
Sәlemet, sau ma dening ómirlesim
Qosylghan mahabbatpen kónildesim.
Saghynyp jýrgenimde ketting alys,
Jýremiz ómir ghylyp búnyng nesin.
Tilegim, bar qyzyghym audy saghan,
Bir sózing jýregime tiydi jaman.
«Jolyna janym qúrban»– degen qalqam,
Kóriser me ekenbiz esen-aman.
Zyrqyrap basqyzbaydy ayaghym-ay,
Jýrer me em zyr jýgirip bayaghyday.
Qayghymen qúsalanyp ghashyq kónil,
Uayymmen ótedi-au zamanym-ay.
Asyl aru Kәmilanyng alystaghy qalagha joldaghan sәlem-múnyn Semey qalasynda túratyn, Kәmeshting qúrbysy Kýlәn Qúndyzbaevadan qaghazgha týsirip aldyq.
Kәmilanyng Múhtargha arnaghan óleni úzaq jәne әrqaysysy kónil-kýy auanyna baylanysty әr mezgilde jazylghan siyaqty. Tipti ol ózining múnly ómiri turaly tolghau da shygharghan siyaqty. Kәmilany Múhtar Aqshoqydan úrlap aldyrghanda, Shynghystyng ishindegi ýngirge «mamaylardan» qorqyp, birge jasyrynyp jýrgen nemere sinlisi Qauash Álimqúl qyzy Aqylbay nemeresi Kәmilanyng taghy da biraz óleng shumaqtaryn biletin bop shyqty.
– 1927 jyly Kәmesh pen Múhtar ajyrasqanda apayymnyng ózi shygharghan bir-eki auyz óleni esimde qapty, sony aityp bereyin, ózi úzaq bolatyn.
Ata-anam óldi jasymda,
Tәrbie kórmey qasynda,
Teris te boldym – әruaqqa,
Bile me adam ashuda.
* * *
Kózining saghynamyn qaraghanyn,
Jýrekke mahabbat bop taraghanyn
Otyram kýndiz-týni qapalanyp,
Ómirimdi auru qylyp jaraladyn.
* * *
Ey, jarym, janym sýigen kónilim qúlap,
Hat jazdym rahmetinnen etip talap.
Demeseng qar eteyin men gharypty,
Jauap ber shyn kónilinmen oiyng balap, –
dep dauys qosyp aitatyn da, qatty solqyldap jylap otyratyn. Múhtardy uayymdap, sodan shermende bop, armanda ótti ghoy. Derti de sodan bastaldy. Bizding estuimizshe, Kәmesh 1932 jyly qaytys boldy. Kәmeshten Zere, Maghripa degen eki qyz tughan. Ekeui de jas kezinde óldi».
Sýigen adamynan mәngi airylghanyn bilgen song Kәmila óz betinshe derbes ómir sýruge talpynghan siyaqty. Tehnikumgha da týsipti. Biraq sabaghyn jalghastyrugha jaghdayy kótermegen, 1928-jyly Abay úrpaqtary qudalaugha týsip, konfiskege úshyrap, jer audarylady. Soghan baylanysty oquyn ýzip alghan. Sonda da Múhtardyng múny tastap ketkenine senbegenge de úqsaydy. Óitkeni, Múhtardy kýndeushiler 1925 jyldan bastap Kәmilanyng atyna әr týrli ghaybat sózder jazylghan jedelhattar, hattar joldap, әbden zyqysyn shygharypty. Soghan qatty alandaumen jýrgende Valentina Nikolaevnadan Eldos atty úldarynyng dýniyege kelgeni turaly hat alypty. Múhtar Tashkentke barar jolda Semeyge soghyp, Kәmiladan keshirim súrapty. Biraq Kәmila keshpegen kórinedi delinedi. Ishan Jaghypar qyzynyng bizge aitqan búl deregining rastyghyn anyqtaudyng esh mýmkindigi bolmady. Al Niyazbek Aldajarovtyng aituy boyynsha Kәmila ýshin eki ret kýiindi bolghan Abay úrpaqtary qatty renjip: «Qúnanbaydyng әruaghyn basyndy. Biz de esesin qaytaramyz» – dep Múhtardyng nemere aghasy Arynbekting qyzyn (Jebireyilding әieli) tórkinine qaytaryp jiberipti. Odan Alpash atty úl bala qalypty. Abaydan qalghan úrpaqtyng bir bútaghy sol. Maghauiya nemeresi Ishan (Ishaghi) Jaghypar qyzy, Razaq qyzy Ghafuradan, Múhtardyng jiyeni Mәjit Dihanbaevtan, Uәsila Maghauiya qyzynan Kәmilanyng ómirine qatysty estigen jaylaryn jinaqtap, bir izge týsire jýripti.
Ishan Jaghyparova: «Kәmila tua salysymen Mórjan dýnie salghan. Sodan Dәmegóiding bauyrynda ósti. Tәuke batyrdyng túqymy Dәmegóy de betti bolatyn. Erke, ótkir, aqyldy aru edi. Jengesindey erkelep óskendikten be, keyde ony Qәmila tyiyp tastaytyn. Tughan qyzynday erkeletti. Sondyqtan Mórjannan tughan dep aitugha eshkimning auzy barmasa kerek. Taghdyrdyng jazuy shyghar Múhtar ekeui ajyrasqan song Araltóbedegi bizding auylda jatty. 1930 jyldary әkem Jaghypar Semeyden múghalimdik kursty bitirip, Belaghash jaqtaghy Uba – Forpost selosyna joldama aldy. Kóshken kezde Dәmegóy әjemizdin, Kәmila tәtemning bizben birge arbagha otyrghany әli kóz aldymda. Ýidegi barlyq qymbat zattardy, kitaptardy, neshe týrli suretterdi sandyqqa salyp, toshalanyng ishine kómip tastap kettik. Onyng aldynda Semeydegi uchiliyshe me, tehnikum ba, әiteuir bir jenil oqu ornyna týsken. Ómirin qayta bastaghysy keldi. Abdolla degen tatardyng ýiin pәterge jaldady. Meni qasyna aldy. Biraq densaulyghyna baylanysty jalghastyra almapty. Ol Semeyge kelgesin bizben birge Belaghashqa barmay qalyp qoydy da, Frunzege Uәsilanyng ýiine ketti. Keyin Uәsila tәtemning әngimesinen úqqanym mynalar. Kәmila Tashkentte Múhtardyng qoldy bolghanyn, abaqtygha qamalghanyn bilipti. Erteli-kesh sony әngime qylyp, ne ister eken dep súrap otyrady eken».
Valentina Nikolaevna: «Múhtar Omarhanúlynyng ekinshi әieli Maghauiyanyng qyzy Kәmila (Uәsilanyng sinlisi) edi. Olardyng qay jyly ýilengenin bilmeymin, tek biletinim, Abaydyng ýiinen úzatylatyn qyzdardyng salty boyynsha jasauyna Abaydyng qoljazbalar jinaghyn ala kelipti. Búlardyng balasy boldy ma, joq pa, ol turaly Múhtar Omarhanúly maghan eshtene aitqan joq. Eger bala bolghan kýnde de, jastay ólip qalsa kerek. Biz ýilengen kezde Kәmilada bala joq edi. Abaydyng barlyq túqymdary siyaqty ol da aurushang bolypty, birneshe jyldan keyin «Ýlken ýidin» bәibishesi esebinde, ata-anasynyng bar baylyghynyng ortasynda túryp auylda qaytys boldy. Al biz ghoy, jogharyda aitqanymday, jalghyz jastyqpen ómirimizdi bastadyq».
Joq, Valentina Nikolaevna, Siz búl arada qatelestiniz! Kәmila bolyp-tolyp, baylyqqa bógip otyryp ólgen joq, qasiretting uyna órtenip, asharshylyqtyng azabyn tartyp baryp búl ómirden qúsamen ketti. Búl sózimiz ýshin aruaghynyzdan keshirim súraymyz. Shyndyq solay. Amal qaysy.
«Qarakózdin» – Kәmilanyng taghdyry, mine, osylay.
Al, syrtqy dýniye, jana ómir Múhtardy qalay qabyldady?
Syrtqy dýnie «Qarakózdi» ekiúday kózqaraspen qarsy aldy. Bir top – tandayyn qaghyp, kórkemdigine, shúrayly tiline «jeldey esken» lebine sýisinisti. Ekinshi jaq shoqpar ala úmtylyp, «a» degennen-aq atoylap qaraqshynyng týbine jetip baryp, aighay saldy. Búl aighay qashan Múhtardyng kózi júmylghansha basylmady. Tek keyde órttey qaulap órshiydi de, keyde sәl sayabyr tauyp, әr jerden kýnkil bop estilip qalyp jýrdi. Múhtardyng prologtaghy tolghaudyng arasyna kóp nýkte qoyyp jazuynyng ózine shoshyna qarap: «Búlardyng tynghan jerlerine nege kóp noqat qoyyp ketedi. Ol noqattardyng astynda tyghuly, jasyruly elge kórsetpeytin qanday júmbaq bar» – dep Júmabay Ormanbayúly qoyghan «júmbaqtardyng sheshuin, biz taptyq pa, joq pa, kim bilsin. Alayda, «Qarakózge» qatysty jaydyng anyqqanyghyn jasyryp qalghamyz joq.
Anyghy – dәl osy «Qarakózdin» jazylu tarihy, ómirlik joly qanday qiyngha soqsa, onyng óner sapary da sonday auyr boldy. Oghan kóz jetkizu ýshin Múhtardy jala men nalanyng ortasyna tastaghan jәne búdan keyingi barlyq kesirli sózderding «qozghaushy kýshindey», dәleldi sebebindey» kóringen «Qús jolyndaghy» maqalagha nazar salsaq ta jetkilikti. Avtor jogharydaghy әshkereleulerin qoryta kelip: «Múnyng biri de emes, adam tumysynda bolmaytyndy jazatyn qiyaly jazushy dep osyny aitamyz. Neshe týrli ashyqtar turaly bireudi tiriltip, bireudi óltirip jazatyn batys pen shyghystyng qiyaly (iydealist) jazushylaryna eliktemek boldyqty (bolyp – T. J) jazushynyng ajarlaymyn, suretteymin, «mәdeniylestiremin» dep bylyqtyryp alghany. Jazushymyz qiyaly bolghanda, Shekspirdi kóp oqyghan bolar. Kóbinde Qarakózdi Shekspirdikindey qylmaq bolypty. Biraq eki kisi óltirgenmen jazu bilgenning bәri Shekspir bola almaydy ghoy. Búryn týie kórmegen ishten kelgen bir tatar bir auyldan ýlken týieni kórip, onan keyin ekinshi auylgha kelgende týiening botasyn kórip: «Januar, týie bolam dep bola almay qalghan eken» – depti.
Sonday-aq Múhtar da Shekspir bolam dep januar bola almay, býldirip alypty. Anyghyna kelgende Qarakóz jalghyz ashyqtyqtan ólmeui kerek edi, kóp kórgen qorlyq, otyrsa basqa, túrsa ayaqqa úrumen ólui kerek edi... Búl aradan enbekshiler qanday ýlgi alady... Jalghyz-aq búl arasynyng paydasy –dinning «shyn taghdyr» degenimen qiyalilardyng «shyn mahabbat» degen qiyaly pikirlerin kýsheyte beretin qúral» – dep oiyn bir týiip tastaydy.
Múny әdeby sandyraq, әdepke jatpaytyn kórgensizdik demeske lajy joq. «Eki kisi óltirip... Shekspir bolamyn dep januar bola almay qalghan» adam Múhtar ma, joq, Júmabay ma, ony uaqyttyng ózi anyqtap, ornyna qoyyp berdi. Shekspirdi de, Múhtardy da «qiyalilar» qataryna jatqyzyp, «tiyse – qosa qabat, tiymese – jalang qabat» dep shaptyqsa da, ol maqsatyna jete almady. Qayta Múhtar onyng osy pikirine eregesip, Shekspirlikke úmtylghanday әser qaldyrdy. Ol – aghylshyn Shekspiyri emes, dala Shekspiyri dәrejesine kóterildi. Sol kezding ózinde «januar» emes danyshpan eken. Al, «shyn mahabbat» – adam adam bolghaly qadir tútyp kele jatqan eng ayauly sezim.
Ony, Júmabaylar ghana týsinbedi. Mýmkin týsingisi kelmegen shyghar.
Búdan keyin taza kijinu, qorlau bastalady: «Endi Narsha men Qarakózding ólui qalay: sebepsiz aghashtyng bútaghy synbaydy. Bazarda adamnyng qúnynan da artyq búiymdar bar, biraq elding bәrining kýshi jetip satyp ala bermeydi. Kózi qanshama qyzyqsa da qoly jetpey jýre beredi. Adam adamgha qyzyghu degen de osynday. Kóshede Parijding bir adam asqan súluy ketip bara jatyr. Oghan Múhtarlardyng biri ashyq boldy. Ol sýimeydi. Qoly jetpeydi. Eter ailasy joq jýre beredi. Biraq ol әiel sýimedi dep Múhtarlar da ólmeydi. Olay bolsa, auyrmay, syrqamay, úrmay-soqpay, asylyp, bolmasa atylmay tolyq sebepsiz adam ólmeydi. Búlay bolghanda Syrymgha ashyq bolyp Qarakóz ólmeydi».
Meyli Parijding kóshesinde, meyli Júmabay maqalasyn jazyp otyrghan Qyzylordanyng kóshesinde bolsyn, bәribir, asylzada mahabbat qydyryp jýrmeydi. Ol – yntyzar tirshiliktegi jýrek qúpiyasy. Múhtar da sonday sezim sharpuymen «óle ghashyq bop» baryp jazghan shygharmasy búl. «Qoly jetpese de» uysynan shygharyp alghan adamnyng ashy zapyrany, tipti, jan dýniyesining zary. Múhtardyng pendelik ghúmyryndaghy eng osal túsy, barlau tamyry. Ólgen Qarakóz ghana emes, mahabbattyn, da azasy búl. Al nege osylay boldy? Oghan sol Qarakózdi dýniyege әkelgen Múhtardan basqa eshkim de jauap bere almaydy.
Óli men tirining pikir talastyruy – (jolsyzdyq, jónsizdik bop tabylady. Degenmen de, óz tirshiliginde ekinshi bir adamnyng aldyna or qazyp qoyyp, ony solay qaray qaqpaylaghan kýiki pendelikti keshiru de, ýnsiz qalu da – «ar úyalatyn is emes» (Abay). Júmabay joldas qolyna kezdeysoq qalam alghan joq, jәne «qúrbandyghy» jalghyz Múhtar emes. Endeshe, irkiluding de reti joq siyaqty... Biraq búl synshynyng keyingi taghdyry qanday zaualgha úshyraghany belgisiz, otyzynshy jyldardan song aty óship tynady. Ol da stalindik repressiyanyng tyrnaghyna ilindi me, qaydam. Áyteuir Múhtargha «qaterli ýkimin» shygharyp ýlgiripti. Onyn tújyrymy mynaday:
«Qarakózde» proletariat әdebiyetining iyisi de joq. Onyng jolyna qayshy, proletariat saltyna da syimaydy. Tilegine kelmeytin bóten.
Endi «Qarakózdi» ne deymiz?
Jalpy qazaq saltyna kele me? «Qarakóz» jogharydaghy dәleldermen sayasy baghyty teris bolghanymen qatar qazaqtyng saltyna da kelmeydi, baylardyng qiyaly. «Solardyn» әdebiyeti.
Endeshe «Qarakózge» bәige nege berildi?»
Mine, gәp osy súraqta. «Qarakózge» ókpesining qazanday bolatyn sebebi de bar eken. Ony avtordyng ózi de bylay dep moyyndaydy:
«Piesege bәige jariyalandy. Bәigening basyna komissiya saylandy. Sonda bizder shet qalalarda jatyp: «bәigeni Múhtar, Jýsipbekter alady» – dedik».
«Komissiya olardy jaqsy biledi. Olargha bәige shapsa da, shappasa da beredi. Olar bәigege kitap jazarda bәigeni alatyn bolyp komissiyamen kelisip jazady; basqalar bәigege týsip әurelenbese de bolady dedik. Osyny aitushy joldastardyng osy kýni bәri tiri, «Qyzyl Qazaqstan» jurnalynda bir joldas: «Bәigening qaraqshysy – proletariat ýstemdigi. Kimde-kim bәigege týsetin bolsa –sol qaraqshyny kóz aldynan ketirmey, nysana qylyp jazsyn. Sonda ghana bәigeden keledi. Ol nysanany kórmegen, bilmegen jortaqylargha bәigeni bermeu kerek» – dedi. Anyghynda osy joldastyki dúrys edi. Biraq jogharydaghy sәuegeylerding pikiri de dalagha ketken jok. Ótirik bolsa – aitushynyng jany shyqsyn. Bәigege týsken 30 kitap qaralmay qalyp, Múhtar «Qarakózdi» jaza salyp, bәigeni aldy. Bәige emes, komissiyanyng jay bere salghan aqshasyn aldy. «Qarakóz» basylyp shyqty, sahnagha qoyyla bastady. Kórgennen keyin kórushi júrt: «Bәigeni «Qarakóz» alghan joq eken, Múhtar alghan eken! Múhtardyng sýikimdiligi alghan eken!...» – desti. Osyny aitushylar da tiri. Áli de aitady.»
Sonda búl pikirdi aityp jýrgen kimder? Eger de bәigege týsken dýniyelerding ishinde «Qarakóz» ben Jýsipbekting «Sherniyazynan» shoqtyghy biyik tuyndy bolsa, onda ol qanday piesa? Sol kezde jazylghan búl ekeuine para-par shygharma әdebiyet tarihyna әzirge belgisiz. Tabyla qoiy da neghaybyl. Birinshi bәige – bireu, konkurs komissiyasy – bireu. Biraq ta sonyng ózinen sayasy astardy sauyrtpaqtap shygharyp:
«Proletariat qaraqshysynyng basynda otyrghandar «Qarakózdi» baylardyng qaraqshysyna shauyp kelse de bәige berdi. Búl arada komissiya óte qatelesti. Qateleskende әdeyi qatelesti. Bәigeni emes, Múhtardy syilap aqsha berdi. «Qarakózge» bәige berdik degenge úyalmaghan komissiya mýshelerining betterining qalyndyghyn aitsandarshy. Bolmasa – úyalmaq týgil ólip qalatyn júmys qoy» – dep bet jyrtysugha barady.
Kimning beti qalyn, úyattan ólip ketetin kim edi? Piesanyng da, syn maqalanyng da aty – «Qarakóz». Tek biri – «ayypker», biri – aiyptalushy. Aqiqat qay jaqta?
Biz ony talqygha salmaymyz. Tek, songhy «Qarakózdin» Múhtardy eki jyl temir tordyng ishinde otyrghyzyp qonggha múryndyq bolghany anyq. Degenmen ol da ózining dittegen qaskóy maqsatyna jetip tyndy.
«Qarakóz» qaqynda ózge de basylymdar qarap jatpady. Onyng bәrin terip shyghu mýmkin emes. Degenmen de respublikalyq partiya komiytetining sóz ústar basylymy «Qyzyl Qazaqstan» jurnalynda jariyalanghan Ospan Shәripbayúlynyng «Salt-sana jayynda» atty maqalasynda Jýsipbek pen Múhtardyng shygharmalary qatty synaldy. Ol «Qarakózdegi» dombyra, sybyzghy, sal-serilik turaly alghashqy tolghaudy tolyq keltirdi de: «Minekey, búl sózdermen jastarymyzdy ýki taghyp, jyndandyryp, seri, peri qylugha әuliktirdi. «Alashtyn» eski jynyn qozdyryp, jastardy proletariat baghytynan taydyrdy. Múnan ziyan әdebiyetti Kenes ókimetine dúshpan bolyp otyrghan shet memlekettin, baylar memleketining baspasózinen de taba almassyn» – dep qorytty. Maqala emes – ýkim. Ospan Shәripbayúlynyng búl tilegi «qabyl bolyp», sol jyly Ahmet, Álihan, Jýsipbek, Mirjaqyp bastatqan qazaq kósemderi qamaqqa alyndy, ile ol túzaq Maghjan men Múhtargha da týsti. Búlardyng sot isi jóninde «Shyrmalghan shyndyq» atty maqalamyzda tolyq maghlúmat berilgendikten de onyng jay japsaryn qaytalap jatpaymyz. Sottyng nemen tynghany belgili ghoy.
Ómirining qyzyq ta qiyn bir belesi bolghan Leningradtaghy kýnder turaly búl bólimdi Valentina Nikolaevnanyng myna esteligimen tәmәmdaymyz:
– «Bizding nekemiz zandy týrde 1936 jyly 5 shilde kýni, sol kezdegi Almatydaghy jalghyz qalalyk ZAGS-te tirkeldi, sodan bastap ósip qalghan Lәilә: «Nege papam ekeumizding familiyamyz birdey, al mamamdiki basqa» – dep súraumen boldy. Al nekemizding naqty qiylghan kýnine keletin bolsaq, ony ózimiz de bilmeymiz, sondyqtan da mening tughan kýnimdi – 1927 jyldyng aqpannyng 25 júldyzyn «toy kýnimiz» dep belgiledik. 1927 jyly mamyr aiynda Dekabrister kóshesindegi № 14 ýiding № 1 pәterindegi bir bólmeni jalgha aldyq. Bizding qojayynymyz temirjolshy edi. Zady búl búryn baydyng ýii bolsa kerek, dәlizdegi bir bólmege kiretin eki esigi bar, onda bizben birge kóship kelgen Álkey Marghúlannan basqa da adamdar túratyn, zaly sonday әsem bezendirilgen, terezelerding ortasyndaghy kernezine altyn jalatqan taushasy bolatyn. Múnda ýsh úshqysh, oqyp. bireuining әieli jәne bes ózbek túrdy. Aytpaqshy, 1928 jyly jaz aiynda men osy pәterde Sәbit Múqanovty túnghysh ret kórdim. Búl kezde biz ol ýiden ketip qalghanbyz, ýy iyesi әieline sәlemdese shyghayyn degem. Ol maghan: bir qazaq Álkey Marghúlannyng tilek hatyn әkelgenin, onyng qazir osynda túryp jatqanyn aitty. Sol kezde jiyegi jalpaq qara qalpaq kiygen Sәbit te kirip keldi, biz tanystyq. Keyin Sәbit ózining bir kitabynda bizding ýy iyesining әieli turaly sonday әdepsiz pikir bildiripti. Álkey maghan: sonday jaqsy adamdar edi ghoy, Sәbit olardy toghyshar etip kórsetipti – dep renishpen aitty. Jasau-jihazdy keng ýide Sәbit jalghyz ózi túrdy, demek, ýy iyesi әielining onyng qaltasyn qaghuy týsinikti. I Dumada birge istegen әriptesterimen (familiyasyn úmyttym) jolyghu ýshin Mәskeuden arnayy kelgen sayyn Álihan Bókeyhanov ýnemi osy ýige týsetin. Ol ózin Aleksandr Nikolaevich dep ataytyn, qolyndy sýiip amandasatyny meni tandandyrdy. Múnday әdet ol kezde úmytylyp ketip edi...
1927 jyly mausym aiynda biz osy túnghysh pәterimizge tirkeldik, biraq ta men ata-anamnyng qolynda túra berdim de, Múhtar Omarhanúly jaz boyy elde boldy. 1927 jyly 4 qyrkýiekte Múhtar Omarhanúlynyng 5 kýni Leningradta bolatyny turaly Mәskeuden soqqan jedelhaty keldi. Ony «ózimizding bólmede» qarsy alu ýshin tanerteng erte sonda bardym, jolay Malisev bazaryna soghyp tabaq pen may jәne taghy birdenelerdi satyp aldym – búl bizding ýiimizding alghashqy búiymdary edi... Sodan keyin, әueli 1927 jyly 31 jeltoqsan kýni dýniyege kelgen túla boyy túnghyshymyz – Eldostyng jaryqqa keluin kýtumen, keyin ony mәpeleumen kýn keshtik».
Kәdimgi ýi-ishining tirshiligi. Biraq ta Múhtar ýshin sonday shabytty shaq edi. Sebebi «Qily zaman», «Qarash-Qarash», «Han Kene» osy kezde, ainalasy alty aidyng ishinde jazyldy. Smaghúl Sәduaqasovqa dәl osy kezde ózi turaly: «26-27 jyly «Súghanaq súr» degen povesti jazyp edim, baspagha shyqpady. 27-jyldyng kýzinen beri «Qarash-Qarash oqighasy» degen bir povesti jazyp «Jana mektepke» jiberdim. Ayaghynda jaqynda «Qily zaman» degen bir úzaq әngime jazyp Gosizdatqa jiberdim. Iri jazghandarym osy» – dep maghlúmat berdi. «Qily zamandy» úzaq әngime degenine qaraghanda «Súghanaq súrdyn» kólemi qanday boldy eken denizshi. Arhiv tartpalarynyng birinen shyghyp qalu ýmiti әli de ýzile qoyghan joq.
(jalghasy bar)
Abai.kz
