Seysenbi, 23 Shilde 2024
Bәrekeldi! 10770 20 pikir 15 Nauryz, 2019 saghat 12:53

Saghadiyev kerek etpegen "Álippeni" Shәmshidinova qaytardy!

Býginde bizding elding bilim salasy búlynghyr túmangha toghytylghan. Jyl sayyn emes, ay sayyn jasalatyn jóndi-jónsiz reformalardyng paydasynan ziyany kóp ekenin ekining biri biledi. Mәselen, QR Bilim jәne ghylym ministrligin Erlan Saghadiyev basqarghan ýsh jyl ýshtildilik dauy jәne «Álippe» men «Ana tilinen» bas tartumen este qaldy. Múnday «kóregen» ózgerister Saghadiyev kezinde ghana emes, odan búryn atalghan vedomstvanyng tizginin ústaghan Aslan Sәrinjipov, Baqytjan Júmaghúlov syndy reformatorlar túsynda da óte kóp bolghan.

Erlan Saghadiyevting el esinde qalghan bir isi «Álippe» men «Ana tilin» tәrik etip, ornyna «Sauat ashudy» engizu boldy dedik. Ókinishtisi, Erlan Kenjeghaliyúly búl qadamymen halyqtyng alghysyn emes, qarghysyn aldy. 1913 jyldan bastap bir ghasyrdan astam uaqyt «Álippe» atauymen әr buyn úrpaqty bilim baghyna bastap kirgizetin basty oqulyqtan bas tartu kimge kerek bolghany әli belgisiz. Búny Erlan Saghadiyev myrza sol kezde týsindire almaghan. Týsindire almaghan beti qyzmetinen ketti…

Jaqynda Bilim jәne ghylym ministri qyzmetine Kýlәsh Shәmshidinova keldi. Jana basshynyng úzaq jyldar bilim salasynda jemisti júmys jasaghanyn biletin kópshilik "kejegesi keyin tartyp túrghan salanyng jýrisi endi onalady" dep ýmittenip otyr. Halyqtyng ystyq yqalsymen jana júmysyna bilek sybana kirisken Kýlәsh Noghatayqyzy eks-ministrding qateligin qaytalamaugha qabiletti ekenin anartty. Endi Erlan Saghadiyev syrtqa tepken «Álippe» kelesi oqu jylynan basap jas órendermen qayta jýzdesedi. Búl turaly su jana ministr ózi mәlimdedi.

Kýlәsh Shәmshidinova aqtóbeliktermen kezdesui kezinde jergilikti túrghynnyng súraghyna jauap berip, bilim salasyndaghy kemshilikterding ketigin jamaugha niyetti ekenin aitty.

Al tildik oqytu mәselesi qaralatyn bolady. Álippege baylanysty, biylghy oqu jylynda ýlgermeymiz, kelesi oqu jylynda әlippe ornyna qaytyp keledi. Biz balalargha bilimdi ózi izdeuge ýiretuimiz kerek. Osy jaghynan sýrinip jatyrmyz, - dedi ministr.

Demek, endi bastauysh synyp balalaryna әueli mәtin oqytyp, odan keyin әrip ýiretetin qoyyrtpaq әdistemege qosh aitamyz. Álippe — mektep tabaldyryghyn endi attaghan qúlynshaqtardy qúshaq jaya qarsy alyp, oqyp-bilsem degen talabyna qanat bitiretin qadirli oqulyq. Al Saghadiyevting «Sauat ashuy» búl mindetti arqalaghany bylay túrsyn, oqushylargha ana tilining әlipbiyin ýiretuge de dәrmensiz boldy. Sebebi, «Sauat ashu» oqulyghy әlipbiydi ýiretuge atýsti qaraghan. "Áripter retsiz, dybystyq qaytalausyz berilgen. Árip qatary degen týsinik bolmaghandyqtan, balagha әlipby qataryn jattau mýlde qiyngha soqty", - deydi mamandar.

Qalay aitsaq ta, «Sauat ashu» degen sauatsyz bastama bilim salasyn biraz bylyqqa batyrdy. Endi jana ministr búnday bassyzdyqqa jol bermeymin dep otyr. Oqushylar birinshi kýnnen bastap «Álippe» oqyp, әrip tanyp, әlipby jattap ósedi. Kýlәsh Shәmshidinovanyng búl bastamasyna bәrekeldi aitudan basqa alyp-qosarymyz joq. Tek bastaghan is sonyna deyin jetse eken deymiz.

«Álippeni» qaytarghan song qolgha alatyn basty júmys — oqulyq sapasyn synnan ótkizu bolmaq. El arasynda oqulyqta kezdesetin qateler men basy artyq kitap-dәpterlerge aitylar syn kóp. Ásirese búghanasy qatpaghan birinshi synyp oqushylaryna salmaghy 7-8 kg shyghatyn sumka arqalatu qanshalyq dúrys?! Sol ýshin oqulyqtardyng sanyn emes, sapasyn nazarda ústaghan jón. Mektepting minsiz bilimi, túnyq tәrbiyesimen susyndaghan baldyrghandar ghana bolashaqtyng iyesi bola alady. Sol ýshin bilim salasynda ministr auysqan sayyn maghnasyz reromalar jasaudy toqtatyp, elding erteni men últtyq bolashaghyn manyzdy oryngha qon kerek.

Taqyrypqa túzdyq:

Eks-ministr Erlan Saghadiyevting Álippeni mektep baghdarlamasynan alyp tastauy turaly bizding Abai.kz aqparattyq portalynda jýzdegen maqala men syny pikirler jazyldy. Býgin solardyng birsypyrasyn eske týsire ketkendi jón dep taptyq.

Saghadiyevting "sauat ashuy" sauatsyzdyq әlippesi me?

Álippesiz әrip tanu zalaly

Bәri birinshi synyptan bastalady

«IYt» dep jazyp, «shoshqa» dep oqityndar ózderi bilsin...

Saghadiyev Abai.kz-ke resmy jauap beredi

Tilding baylyghy emes, qyzmeti manyzdy!

Saghadiyevting statistikasy keri ketip barady

Oqushylar qazaq tilining ornyna geografiya pәnin oqy ma, Saghadiyev myrza!

Qazaq oyandy...Saghadiyev sony bile me?

A.Peruashev:Bilim salasyndaghy mәseleler bәrimizge ortaq

Jauap deuge kelmeytin "jauap"

Ashyq hatqa qol qoyghandardyng aitary bar

Quanysh Qappas

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1375
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2166
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2195