Býginde әlemdik dәrejedegi alghashqy qazaq әnshisi atanyp jýrgen Dimash Qúdaybergenning halyqaralyq dengeyge kóterilgenine eki jyldan artyq uaqyt ótse de, ol turaly aqyn Onaygýl Túrjanovanyng kitapshasynan basqa terennen quzaghan tiyanaqty dýniye, tipti Qazaqstan kóleminde muzykatanushylyq maqala jazyla qoyghan joq. Esseist jazushy Maqsat Tәj-Múrat osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda «Dimash. Kogda jajdut krika» atty kitap jazyp bitirdi. Biz oqyrman nazaryna sol kitaptyng qazaq tiline audarylghan «Jer әlemdi sharlaghan qazaq әni» deytin tarauyn úsynudy jalghastyramyz. 

(Jalghasy. Basy myna siltemelerde: «Baghy barmen talaspa», Teniz týpten tebirenedi,Dimashtyng dauysy jәne әlemning 47 elindegi beytanys tanystar), Dimashtyng dinamikalyq konservatizmi, «Qyr balasy qol sozady aspangha», Dimash jәne qazaq mәdeniyetining integrativtik modeli, Tauday talaptan – barmaqtay baq, Orynsyz sóz qan qyzdyrady, Dimash jәne HHI ghasyrdyng «jyrtqyshtary», Basty soqqynyng baghyty...

Osydan birqydyru uaqyt búryn Dildәgýl degen sauatty oqyrman óz kommentinde: «Dimashtyng talanty qazaq elindegi kórkemónerding talghamy qanday dengeyde ekenin aiqyndap berdi», - dep jazghan bolatyn.

Aytsa aitqanday, Dimash tóniregindegi әngimeler, pikirtalastar biraz jaydyng betin ashyp berip otyr, sonyng ishinde qazaqtyng talgham-túshym dengeyin de anghartty. Dese de búl jerdegi mәsele talgham aluandyghynan da terenirek siyaqty — jogharydaghy tarih bir esepten keyingi kezde qazaq qoghamynyng týrik qoghamy siyaqty bir-birine diametralidy kereghar birneshe topqa, tarapqa bólinip ketkenin kórsetti. Tipti dese, qazaq kópten búlaysha jylannyng tilindey eki aiyr bolmaghan shyghar-aq deuge auyz barady. Túrghyn halyqtyng sany salystyrmaly týrde shaghyn bola túra bizde sosiumnyng әleumettik toptargha jiktelui aitarlyqtay joghary ekendigine jәne búl jiktelu óte jedel jýrip jatqanyna yspat boldy. Onyng ýstine auylda jәne qalada tuyp-óskenderdin, auyldan shyghyp, qala túrghynyna ainalghandardyng arasyndaghy, «taza qazaq», «shala qazaq», «ada qazaqtardyn» arasyndaghy jik jәne sodan tuatyn mentaldyq aiyrmashylyqtar bar. Oghan úrpaqtar arasyndaghy sәikessizdikterdi qossanyz, tiyisinshe, elde ónerdi qabyldau, tútynu dengeyi barynsha ala-qúla bolyp shyghady. Osynyng ózi kóp mәselede halyqtyng kózqarastarynyng týrlishe boluy últtyq birtektiligimizge kóldeneng týsip otyrghanyn kórsetedi.

Qay eldin, qay halyqtyng bolsyn ishinde ónerding qay týrin de, qay poshymyn da qúmarta qabyldaytyn bir adamdar qauymy bolady.. Olar ýshin ónerding jalghyz ghana ólshemi bar, ol — shynayylyq, joghary sapa, biyik kәsiby dengey. Dimash shygharmashylyghy empatiyalyq túrghydan ishki dýniyesi taza osynday jandargha arnalghan. Onyng fanattarynyn, ónerine tabynushylardyng jәne qúrmetteytinderding negizin de osy auditoriya qúraydy. Búl qauymdy, qauymdastyqty әnshining ózi bergen atpen «diars», yaghny әnshining janyna jaqyn, oghan qymbatty, múhtaram jandar deymiz. Solardyng biri Vlad Sigma: «... Chto ya ponyal — on zadevaet svoim tvorchestvom toliko te dushi, chto sposobny ego ponyati y prinyati. Y slava Bogu — takih v nashem miyre eshyo mnogo!» dep jazylypty. Búl pikirge Murat Shalov esimdi jeli qoldanushynyng myna bir sózi shalys týsedi: «... Y seychas v kazahstanskih SMY redko uslyshishi golos Dimasha. Pochemu? Da potomu, chto istinnyh seniyteley vysokogo iskusstva ne mojet byti bolishe nevejestvennoy massy!» Yaghny Dimash ónerin týsinetinderdi bireui kóp dese, ekinshisi az deydi. Shyndyghy qaysy?

Ádette «joghary, biyik óner» dep klassikalyq ónerdi aitady. Onyng ishine klassikalyq muzykany ghana tyndaytyndar da kiredi. Búl elitalyq ónerdi baghalaushylardyng qatary onsha kóp bolmaydy jәne olar ózderining osy standarttaryna syimaytyndardy, yaghny búqara әueze kórip tyndaytyn kópshilik muzykany qabyldamaydy. Sonyng ishinde Dimash ókili bolyp tabylatyn operapop stiylin de әlgi qoldan qiylghan qalyptan auytqu dep biledi. Elitalyq búl toptan әli kýnge eshbir adamnyng Dimash jóninde pikir bildirmeui de popera-ny qabyldamaudan. Kerisinshe, elita óner mansúq etetin toghyshar qauym óz kezeginde klassikalyq muzykany ózderi qabyldaghan standarttan auytqu dep eseptep, ish pystyratyn nәrse kórip tipti de tyndamaydy jәne osy rette bir qanatymen klassikalyq muzykagha baryp tireletin operapopty da «yzyndama» dep әlgi sanatqa qosady. Búlardy «nub toby» deymiz.

Nub toby ishtey birneshe tarapqa bólinedi. Birinshisi, muzyka mýlde qyzyqtyrmaytyndar. Onday jandar, yaghny ishken tamaq, kiygen kiyimnen basqagha nazar salmaytyndar әrkez bolghan, mysaly 1970-shi jyldary әlemning birneshe elinde sosiologiyalyq saualnamagha qatysqan 100 adamnyng 95-i júldyzy jarqyraghanyna on eki jyl bolghan Pelening kim ekenin bilmey shyqqan ghoy. Múnday tirshilik iyelerin kýshtep ózgertu qiynnyng qiyny. Sodan da Qúranda búl top jóninde «jýrekterine mór basylghan» delinse kerek. Kelesi tarap — qúlaghyna maqta tyghyp alghandar, yaghny «vatnikter». Kenes kezinde ókimet «vatnikterdi» qayta tәrbiyeleuge kóp kýsh júmsady, tómpeshtep otyryp kitap oqytty, sýirelep jýrip teatrgha, kinogha, konsert zaldaryna kirgizdi, osy rette túshymdy ruhany azyq әzirledi jәne onysy tәp-tәuir nәtiyje berip te kele jatqan-dy, әitkenmen odan keyin kelgen utilitarlyq-pragmattyq naryq sauatty oqyrman, kórermen, tyndarman bolyp qalyptasyp qalghan búl topty qaytadan bayaghy qaradýrsin tyndaushy qalpyna týsirdi. Jәne osynyng ózi nebәri bes-alty jylda boldy, osy jerde qazaqtyng «It qúiryghy iyir — tartsang týzeledi, qoya berseng ornyna barady» degen mәteli dәl. Adam qansha órkeniyettense de bayaghy ýngirlik, antaqylettes qalpynan kóp úzay qoyghan joq, ras, miy, oi-sanasy ólsheusiz ósti, alayda hromosoma ózgergen joq. Qazaq jaghdayynda toghyshar qalypqa tez qayta oraluymyzdyng túrmys auyrtpalyghy siyaqty ekonomikalyq sebepteri de boluy mýmkin. Adam balasy kýni boyghy aq iyq qylghan auyr júmystan, odan keyingi túrmystyq problemalardan әbden qajyghan kezde my tynyqtyratyn jenil, qyzyqty dýniyelerdi izdeydi, sanagha salmaq salatyn, oilanudy qajet etetin auyr sujetterdi, sapaly muzykany odan әri sharshatady dep qabyldamaydy. 1930-shy jyldary AQSh-taghy, Europadaghy ekonomikalyq depressiyalar kezinde Gollivudting kenet «vodevilidenui» de sodan. Ony aitasyz, atalghan kezende sosialistik Sovet Odaghynyng ózinde júmysshy tabynyng talap etuimen kenes óneri romantika aghymyna aitarlyqtay boy úrghan, kinoprokatta eyzenshteyndik realistik «Potyomkiyn» bronenosesi» emes, «Poet y sari» siyaqty jenil, kópshilikke úghymdy kinolentalardyng baghy janghan. Sәikesinshe mәdeny ónimder kóbinese tútynushy súranymyn eskerip jasala bastaydy. Dәl osy siyaqty bizde de keyingi otyz jylda fonogrammamen әn aitugha jalpy kópshilikting — tútynushynyng eti ólip ketkendigi sonsha, jandy dauyspen fonogrammanyng ara-jigin aiyrugha bas auyrtqysy da kelmeydi, eng bastysy, әn qabyldaugha onay bolsa bolghany. Bizding estradada nege ortaqol әnshilerding tasy órge domalap túr, selebrity Toraptaghy pablikterde úyatmender men әriptesterin әdeyi arandatyp, nege eng kóp qaralym jinaydy? Sebebi, olar әlgi búqaralyq tútynushygha júmys isteydi, al bizding qazirgi qazaq tútynushysy, yaghny «pipl» ne berseng de qylghyta salatyn dengeyde. Biraq búl әli tobyr emes, tolyq tobyrlyq mәdeniyet emes. Tobyrlyq psihologiya, tobyrdyng shyn siqy kórinui ýshin belgili bir әleumettik qyjyl kerek, osy orayda jogharydaghy nub qauymynyng negizgi keudesin qúraytyn da ónerdegi jana tuyp kele jatqan belgili bir baghyt-stiliderge әleumettik qarsylyq tanytatyn sonday bir qareketti top.

Qyzyq, jogharydaghyday psihikalyq tipting bar ekendigin jәne ol psihotiyp, ol túrpat Dimashqa kelgende erekshe belsendi bolyp ketetinin bizden búryn basqa halyqtar tap basyp tanyp otyr. Aytularynsha, «niyeti búzyq, qarau adamdar ghana Dimash әnine selt etpeydi» eken. Solardyng biri Irina Trefilova: «... Y vot moyo udivleniye: otklikaitsya na Dimash ludy dobrye y serdechnye, jivye. A ludy s tyajyolym harakterom, zlye, jestokoserdechnye libo ravnodushny, libo rugait y pereubediti staraitsya», - dep jazady. Mariya Ladoga esimdi jeli qoldanushysy osy oidy: «… Ya stalkivalasi s takimy ludimy y ih ocheni trudno pereubediti. Y mne jali takih ludey, vedi ony mnogoe teryayt ne iymeya otkrytoy dushiy», - dep damytady. Oral Sarmantaeva bolsa ondaylardy enselerin týsirmeuge shaqyrady, sondaghy uәji: bәribir biz júrttyng barlyghyn Dimashty ózimiz jaqsy kórgendey jaqsy kóruge mәjbýrley almaymyz, uaqyty kelgende Dimashtyng ózi barshany moyyndatady.

Shynynda da, daryndy jan tughanda onyng sol darynyna tamsanyp tәnti bolatyndar da, kóre almay, ishi kýietinder de qosa tuatyn siyaqty ghoy. Zamandas, tústastardyng әdil boluy qiyn deytinimiz sodan, әsirese iyirimi kóp tauqymetti maydan — mәdeniyet maydanynda. Tipti mýiizi qaraghayday Bethoven, Mosarttar da qadirsiz elde tuyp, qadiri az bilingen, óz elinde kóp moyyndala qoymaghan. Vivalidy tughan Italiyasynan ketip, shygharmalaryn Venada jýrip jazghan, jat jerde belgisizdikte ólgen, maqtauly italiyandar úly kompozitoryn eki ghasyr aralatyp, onda da Mussoliniyding arqasynda qaytadan ashty. Demek, airyqsha tughan daryngha kesel alystaghy júldyzdardan emes, jaqyndaghy periygeyden keledi. Talanttyng shygharmashylyghyna, janasha baghyt-baghdaryna nemqúraydy qaraytyndar jәne ishtey qabyldamaytyndar problema emes, - múndayda «tyndamasa tyndamay-aq qoysyn deysing ghoy, - odan da Dimashty tyndap, sonynan ainalasyn bylghap pikir pikir jazatyn dókirler qiyn. Múny әleumettik qyjyl týrindegi qazaqy panpsihizm demeske shara joq. Jana ataulygha, eskining qalybyna syimaytyn ataulygha jany qas, óreleri tómen, jan dýniyeleri dókir, qaradýrsin últshyldyqpen kirlengen búl jynys, búl túqym dizlayk qoyatyndardan da qorqynyshty, qaterli. Rinat siyaqtylardy dereu qoldap ala jóneletinder, bórining artynday shulap yzaly komment jazatyndar, balaghat sóz aitatyndar da solar, aitysmen kezdesu ótkizgen jerlerge aldymen keletinder de sol panpsihizm somatiyalyq auruyna shaldyqqandar. Ishterinde Aqtóbedegi kezdesude zaldy toltyryp otyrghan jastar da bar. Zayytovqa dýrkin-dýrkin qol soghyp, keu-keulegen de sol Dimashtyng ózining jerlesteri. Múnda ru joq, jýz joq, jershildik joq, panpsihizmning uly keseli ghana bar ekenine osynyng ózi turashy jәne búl tobyrlyq kesel Dimashtay talanttarymyzdyng tabysy eselengen sayyn geometriyalyq progressiya jolymen ósip, qoghamymyzdy temiretkidey jaylap, órship bara jatqany alandatady. Búl óser elding qylyghy emes. Artisti búlaysha syrtynan ghaybattaugha órkeniyetti qauym da, ónerding moralidyq-etikalyq jaghyn qadaghalaytyn ókimet te jol bermeydi. Europa HIH ghasyrda-aq fransuz muzyka synshysy Galevy úsynghan qaghidat boyynsha artisterding qogham tarapynan qúrmetke layyq ekendigin moyyndap qoyghan. Al bizde muzyka synshylary, jalpy ziyaly qauym talantqa jasalyp jatqan jogharydaghyday ashyq shabuyldardy kórse de, kórmegen bolyp, tilderin qyrqa tistep alghanday lәm-miym.

Lev Tolstoydyng әlem әdebiyeti aldynda sinirgen úly enbekterining biri — ataqty «Soghys jәne әlem» epopeyasynda mekenshaq (hronotop) arqyly tektilik pen teksizdiktin, aqsýiek pen qarasýiekting tabighatyn ashqandyghy dep sanalady. Jogharydaghy Irina Trefilova degen jeli qoldanushy «Dimash okazalsya kak ekzamen dlya cheloveka. Vot takoy talant emu Bog dal!» depti. Dmash ózi de bayqamastan úly jazushygha úqsap túr. Rasynda da әnshi qazirding ózinde óneri arqyly bizding qoghamdaghy ghana emes, jalpy adamzat óresindegi ot pen suday sharpysqan jaryq pen kólenkenin, teriskey men kýngeyding arasyn aiqynday bastady. «Dimash dәuiri» fenomenining әnshi iyghyna zamana, mezgil artqan bir mindeti de osy bolsa kerek. Osy arada búl aiqyndau oghan nege mindet etilui mýmkin degen zandy súraq tuuy mýmkin. Onyng sebebi, adamzat qaytkende de bazbireuler qoymay aityp, býtindi bóle-jarghysy kelip jýrgendey әrtýrli, әrqily hәm ala-qúla emes. Ár adamnyng keudesinde júdyryqtay búrqany soghyp túrghanda onda qaytse de sezim sanylauy, ýmit sәulesi ótetin syzat-sanylau qalyp otyrady, әlgi sanylaudan «qúlaqtan kirip, boydy alatyn» әn men kýi, muzyka ghana jol tabady. Bizding qazaq qoghamy janghyrudyng bastapqy satysynda ghana túr. Modernizasiya dendegen kezde әrqanday qazaqtyng da býkil chakrasy tolyq ashylatynyna, sóitip bizding «balalyq auruymyz» - panpsihizm keselinen birte-birte arylatynymyzgha seneyik. Osy orayda keybireuler úsynyp otyrghanday hayterlerding jazghandaryn elemeu, kórse de kórmegendey bolu amalynan góri jarqyn qabaq, ónegeli is, ónimdi nәtiyjemen qyzghanysh bildirushilerdin, týsinbeushilerding jýregin jibitu, kólenkeni jaryqqa, teriskeydi kýngeyge ainaldyra bilu әldeqayda ónikti tәsil bolmaq. Ekinshiden, Dimashtyng fan-qauymdastyghyna әnshini tym әsireley, asyra maqtap, tipti kiyelep, sonyng saldarynan nub tobyndaghylardyng únatpaushylyq sezimin odan әri qozdyrudan, antifanattyq kónil-kýy tughyzudan abay bolu kerek siyaqty. Dimashtyq fan-qozghalys siyaqty qyzuqandy qozghalys búryn «Bitlz» tobyna tabynu kezinde ghana oryn alghan, bitlomaniya búl rette búl muzykalyq topqa kesirin de tiygizgen dep keletin pikir dúrys boluy, sebebi rasynda da keybir reseylik melomandar aitatynday, Dimash fanattarynyng ara-arasynda «terroristerge» úqsap ketetini bar, yaghni, olar «prins Di» Jer planetasynyng túrghyny emes, ol adamzatqa әdeyi jiberilgen adam keyipti perishte, degenge kәdimgidey senedi, demek onyng atyna eshbir syn aitylmauy kerek, әlem ony tútas, әri talassyz moyyndauy kerek eken. Búl mýmkin emes qoy. Osy pikirding songhy bóligimen ghana kelisuge bolady. IYә, Dimash eng aldymen qazaqtyng mandayyna berilgen bala, sondyqtan Dimashty synaghannan góri, oghan jibekten bau, sary altynnan alqa taghyp, kýmisten túghyryn jauyp, qolgha alyp, sylap-sipap baghu kerek, әsirese qylan-sylang qyzdardan, kýnbaghar ótirik dostardan, joydasyz synampazdardan kózding qarashyghynday qorghau kerek. Ónerin kóbirek zertteuimiz qajet. Ánshining halyqaralyq dengeyge shyqqanyna eki jyldan asty, al bizde әli kýnge onyng ekskluziv әn salu stiylin taldaghan birde-bir muzykatanushylyq maqala jazylghan joq, qazaqstandyq muzyka mamandary tarapynan birde-bir muzykalyq kouch jasalmay keledi. Qazirge deyingi qolda bar maqala-kouchtar juyq jәne jyraq sheteldegi mamandargha ghana tiyesili. Osynyng ózi bizdegi kәsiby muzykatanugha qatysty ýlken súraq tughyzady. Sonymen qatar talantty moyyndamau qanday jaman bolsa, talantty asyra baghalau da sonshalyqty jaman ekenin týsinu jón. «Ocheni opasaysi za Dimasha. Ploho y nepriznaniye, ploho y sverhpriznaniye, - dep jazady Janat Baydaralin esimdi jeli qoldanushy. - Mojno ponyati nas, kazahov, - u nas nikogda ne bylo takogo chuda, geniya v vokale. My v obshem-to gluboko zakompleksovannye ludi, a tut — prosto proryv srazu v kosmos! Kak tut uderjatisya? Konechno nikak! No uderjatisya nado, vo imya etogo parnya, ego ocheni prosto sbiti s tverdi, osobenno seychas, osobenno sladkogolosye chinovniky y fanaty mogut sdelati svoyo chyornoe delo, daje ne ponimaya proishodyashego...»

Oy salarlyq sóz. Biz sanasynda Qúdiretke ainalyp ketken úghymdarmen, yaghny Úghymmen ulanyp qalghan úrpaqtan órbigen úrpaqpyz ghoy. Bizge erik berse, qoldan Qúdiret jasaudyng esh qiyndyghy joq. Rinat Dimashqa ýshinshi mәrte shýilikkennen keyin mynaday jaghday boldy. Ánshini qorghap, elimizding birneshe belgili adamy әleumettik jeli arqyly pikir bildirdi. Sayasatker Ámirjan Qosanov pen telejurnalist Abbas Shah óz instagramdary arqyly Dimashty las sayasatqa aralastyrmaudy súrasa, tanymal әnshi Mayra Iliyasova Sputnik Kazahstan saytyna bergen súhbatynda Rinat endigәri kózettigin dogharmasa, eldegi әnshiler qauymy bir shara alatynyn aityp, qatang eskertu jasady. Songhy súhbat ile-shala orysshagha audarylyp, yutubqa salyndy, sol arqyly ony ózimizdegi jәne sheteldegi Dimashtyng orystildi fanattary oqyp, mәselening mәn-jayyna qanyqty. Kóptegen kommentter boldy, solardyng bireuining avtory «Ne day Allah takih ludey u vlastiy», - dep jazdy.

Osy pikir kópting kókeyindegi oryndy alandaushylyqty bildiredi. Avtor orys tildi bolsa da qysqa qayyrym audarmanyng auanynan jelding qay jaqqa soghyp túrghanyn, yaghny qazaq ishinde bazbireulerding Dimashqa eregisip, qoldan qalyp qiyp, Rinattan kósem jasap, biylik basyna aparghylary keletin niyetin angharyp qalghan siyaqty. Tipti ony «shyndyqty aitatyn aitysker bahadýr batyr, osy zamannyng Mahambeti» dep, qúiryq kópshigin jóptep qoyatyndar qyzdy-qyzdymen «Rinat әdilet ministri (variant: mәdeniyet ministri), deputat boluy kerek» dep aityp-jazyp ta jýr. Qazaq segmentindegi osy tektes su asty aghystarynan beyhabar orystildi Hakan Kimakya nyspyly kommentator әlgi jaydy týisigimen aghatsyz úghyna kelip: «Zaitov ocheni zloy chelovek, takie sprovosiruit voyny, - dep jazady. - Ocheni opasnyy tiyp, vozomnivshiy sebya prorokom».

Jany bar әngime, tek bir ghana týzetu beru kerek: Rinatty payghambar, tipti tәnir (Rinat esimin anagramma tәsilimen keri oqysa Tanir degen sóz shyghady) kórip jýrgen onyng ózi emes, qoldan qaharman jasamasa otyra almaytyn bizding ózimiz, dәliregi, jogharyda aitylghan qazaqy panpsihizm, qaradýrsin últshyldyq. Sofa Sofa deytin jeli qoldanushy: «Rinatty tayrandatyp qoyghan bizding ózimizge — qazaqtargha obal joq!» dep әbden dúrys aitady.

Rinat ne ýshin, qanday qasiyetteri ýshin ministr, halyq batyry atanuy tiyis ekendigin búghan deyin angharttyq: «shynghyrtyp» shyndyqty aityp jýrgendigi ýshin. Dúrys, qay zamanda bolsyn bauyryn jaryp, ótin tilip shyndyq sóz sóileytin adam kerek. Shyndyqty aitpasan, shyrqyraytyn kýn tuar. Biraq shyndyqtyng da týri bar — aqiqat shyndyq, aldanysh shyndyq jәne tatymal bolghan arzan shyndyq. Halyq búlardyng ara-jigin qashanda ajyrata bilgen. Mysaly, jogharydaghy Mayra apayymyzdyng sózinen keyin diskurstik pikir-talasqa aralasyp: «Alla múnday adamdardyng biylik basyna keluinen saqtasyn!» dep tilengen jeli qoldanushy odan әri: «Zaitov eshyo vozomnil sebya chelovekom, kotoryy govorit gorikui pravdu. Chto on realino sdelal dlya strany, krome togo, chto govorit to, o chyom my vse v kurse?» dep tanyrqaydy. Sony aitam-au, rasynda da Rinattyng Amerikany ashyp tastaghan dәnenesi joq, - aityp jýrgenining barlyghy da qoghamgha beseneden belgili, tipti estiy-esty qúlaghymyz, oqi-oqy kózimiz jauyr bolghan jәitter.

Sonan song shyndyqty aitqan qazaqtyng aldy da, sony da Zayytov emes. Tarihymyzda oghan deyin de aqiqatty shyrqyratyp túryp aitqan jәne qazirgidey sóz erkindigi bar demokratiyalyq zamanda, sahnada shay úrttap otyryp emes, zúlmatta bas keteyin dep túrghanda yaky bastyng ketui әbden mýmkin totalitarizm jaghdayynda batyl aitqan batymdy shyndyq joqshylary bolghan. Mysal kerek pe, minekeyiniz: 1930-shy jyldarghy ashtyqta Stalinge jazylghan әigili «Beseuding hatyna» qol qoyghan Mansúr Ghataulin 1938 jyly sot zalynda jeke basqa tabynudyng býkil óreskel zansyzdyqtaryn jipke tizip túryp bar dauyspen aitqan jәne ózine qanday jaza týri kesiletinin bilmey túryp-aq aitqan; sol shamada Shahan Musin asharshylyq qasiretin aityp, әigili «Narkomgha hat» ólenin jazghan; aragha on jyl salyp, MQK Germaniyadaghy Týrkistan Últtyq Komiyteti mýshelerin sottaghan zalda Artur Qaldybaev ta ajal jastyghyna bas qoiydan tayynbay, oiyndaghysyn batyl mәlimdegen; aragha taghy on jylday uaqyt týskende respublika basshylarynyng biri Júmabek Tәshenov Qazaqstannyng soltýstik oblystaryn Reseyge beru baryp túrghan voluntaristik sheshim ekendigin Hrushevting tura ózine bayan etken; 1986 jylghy Jeltoqsan uaqighalary túsynda Júban Moldaghaliyevting tәmam júrttyng kózinshe Kolbinning aldynda dәl sonday kózsiz әreketke barghany barshamyzgha belgili, al dәl sol shamada jazushy Beybit Qoyshybaevtyng respublika Jogharghy Kenesining partiya jinalysy ýstinde jýrgizilip jatqan kadr sayasatynyng dúrys emes ekendigin mәlimdegenin ekining biri bile bermeui mýmkin; 1988 jyly sol kezdegi respublika Syrtqy ister ministri Mihail Esenәliyev te Gorbachevke hat joldap, Ortalyqtyng kadr sayasatyna batyl qarsylyq bildirdi; 1989 jyly Semey obkomynyng birinshi hatshysy Keshirim Boztaev Gorbachevke Semey poligonyn basqa jerge kóshirudi talap etip shifrogramma jibergeni bar; aragha ýsh jyl salyp jurnalist Núrmúhan Orazbekov totalitarlyq GKChP-gha ashyq qarsylyq tanytty; keshegi jer satu mәselesinde ziyaly qauym bódeneshe búghyp qalghanda jazushy Dulat Isabekov aiqyrtyp túryp súhbat berdi. Tize berse, tarihymyzda múnday mysaldar kóp jәne osynau túlghalarymyzdyng qay-qaysysy da әlgindey әreketteri ózderi ýshin nemen ayaqtalatynyn (repressiya, 18 jyl týrme, qyzmetten quylu) bile túra, aqiqatty aityp aryludy bәrinen joghary qoyghan. Shyndyqty basyn bәigege tigip otyryp, «bas kespek bolsa da, til kespek joq» dep aitqan. Osy kónil-kýy Esenәliyevting Gorbachevke hatynda: «...otpravlyaya dannoe pisimo, osoznai, chto mogu postradati, no gluboko ubejdyon — interes obshestva, partii, nasiy prevyshe lichnogo blagopoluchiya», - degen sózdermen bildirilgen. Osylay bolghandyqtan da búl túlghalar eshqashan әlgi enbekteri ýshin ministr lauazymynan yaky sayasy kósemdikten, payghambarlyqtan, bir halyqtyng tәniri boludy oiyna alyp ta kórmegen, halyq ta olay oilamaghan, sebebi kópting úghymynda búl adamdar әlgindey әreketterimen-aq naghyz halyqtyq túlghalar retinde qaldy, al bile-bilgenge kóp kózinde halyqtyq túlgha atanudan asqan ataq, abyroy joq. Halyq shyndyqty aitatyn adamdardy qashanda kәdelegen, osy túrghydan kelgende qoghamnyng aqiqatqa shólirkep otyrghan bir bóligining Rinat mysalynda jogharydaghyday halyqtyq túlghalardy izdeui әbden zandy, biraq qoghamymyzdyng osy segmenti, Sher-aghang aitqanday, shyndyqty aitu shyrq búzumen, shuly, shataqy súhbattar berumen auyl-ýy qatar qona almaytynyn bilui tiyis. Sonyng ishinde múny jalghan namys joqtaghan psevdopatriotshyldar eskerui kerek. Halyqtyng namysyn jyrt, osy jolda mandayy qasqa shyndyqty ait, alayda ol әste halyqtyng ishine iritki salugha әkep soqtyrmauy kerek. Dimashtay azat elding óren arystanyn ózekke teuip, tóbesinen túqyrtyp, keudesinen iytermeui tiyis. Ágәrәky «Sóz shyndyqqa, qanjar qyngha toqtaydy» deytin ataly sózben kelisseniz, osy jerden toqtayyq.

Desek te, biz attap kete almaytyn taghy bir nәrse bar. Ol — jogharydaghy nub qauymy kósem, tәnir sanap otyrghan rinattardyng syn sәtte shyndyqty aityp, soghan say әreket qylar kesek halyqtyq túlghalargha tәn sapalyq qasiyetterden júrday ekendigi. Basqasyn bylay qoyghanda bilim óresin alayyq. Mәselen, Rinat Aman Tasyghanmen súhbatynyng bir jerinde Wada-nyng Qazaqstangha qatysty antidoping sayasatyn sóz ete kelip, halyqaralyq úiymnyng әlgi әreketteri «Batys pen Resey arasyndaghy «salqyn soghystan» tuyndap otyr» dep jiberdi. Búghan qaraghanda, aitysker aqynymyz «holodnaya voyna» tirkesining tildik qoldanysymyzgha engenine kemi qyryq jyl bolghan «qyrghiy-qabaq soghys» deytin barabar balamasynan beyhabar eken. Búl da eshtene emes, keyipkerimiz odan әri әngime ynghayynda «Qazaqtan shyqqan Nobeli laureattaryn qoldauymyz kerek» dep saldy. Mal qúlaghy sanyrau, osy kýnge sheyin qazaqtan bireu-mireu Nobeli syilyghyn aldy degendi estimeppiz. Ras, әneu bir jyly gazetterding biri MAGATE-de qyzmet etetin yadroshy fizik qandasymyz Dostay Ramanqúlovqa ghylymy top qúramynda aitylmysh syilyq berilgenin sýiinshilep jazghan-dy, biraq ol aqparat jalghan bolyp shyghyp, ony gazetting ózi teristegen-di. Aytysmen osy aqparattyng aldynghysyn kózi shalyp qalyp, teristemesin kórmegen siyaqty. Iә bolmasa 2013 jyly qazaq ghalymy Saghymbek Altayúlyna Resey Jaratylystanu akademiyasy tarapynan «Ónertapqyshtyqty damytugha ýles qosqany ýshin» Alifred Nobeli atyndaghy medalidyng tapsyryluyn yaky 2017 jyly taghy da sol reseylikter atynan akademik Orazaly Sәbdenge Nobeli syilyghynyng laureaty Saymon — Kuznesting altyn medalining beriluin Nobeli syilyghynyng ózi dep úqqan boluy. Shygharmashylyqta «avtordyng mәngirui» («avtorskaya gluhota») degen qúbylys bar, yaghny adam jazyp otyrghanynda qarapayym nәrselerden qate jiberip alady. Biraq qaytkende de interviu berushi habargha shyghar aldynda oghan múqiyat dayyndaluy, sonyng ishinde qoyylatyn súraqtardyng jobasymen aldyn ala tanysyp, zamanauy faktchiking tәsilimen derekterding dúrys-búrystyghyn tekserip aluy tiyis emes pe?! Biraq oghan efiop rinattardyng ebi qayda! Al endi bar ma, ýlken mәselede shaghyn bilim men tórelik aitpaq bolyp kýlkige qalyp otyrghan әlgindey adamdy bir telearna tok-shou jýrgizuge shaqyrdy degendi estigenimizde ne aitarymyzdy bilmedik. Bizdegi televiydenie salasynyng dengeyin osy faktimen-aq shamalay beruge bolatyn siyaqty.

(Jalghasy bar)

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz