Abaydyng tәlim-tәrbiyesin kórip, ómirin bilimmen órnektegen, әlem oishyldarynyng enbekterin jata-jastana oqyp, parasat biyigine shyqqan, Alashqa alghash ret «Újdan» filosofiyasyn engizgen hәm alpystan asqan shaghynda qu tirshilik qyspaghynan qashyp, túran dalany ansaghan týz taghysynday taqua ghúmyr keshken, adamzattyng ayauly aqyny – Shәkәrim Qúdayberdiúly.

Dana halqymyz: «Bilim – iynemen qúdyq qazghanday», – dep beker aitpasa kerek. Shәkәrim «Ýsh anyq» atty filosofiyalyq traktatyn jazugha dayarlyqty 1898 jyldan bastap kirisip, otyz jylday izdenip, jighan tergenin óz oy eleginen ótkizip, qorytyndyny 1928 jyly ayaqtaghany mәlim.

Aqyn kitaptyng shymyldyghyn: «Adam aqiqatty bas kózimen kórmeydi, aqyl kózimen kóredi... Ólimnen song bir týrli tirshilik bar. Eki ómirge de kerekti is – újdan. Újdan – degenimiz ynsap, әdilet, meyirim», – degen sózben ashady. Sóitip, qúlqynnyng qúly bolmau ýshin eki ómirde de ar saqtap, adam bolyp qaludy hәm adamy qúndylyqtardyng uaqytsha dýnie qyzyghynan qashan da biyik túruyn kókseydi.

«Bas kózi» – enbektegen baladan, enkeygen qariyagha deyin barlyghymyzgha mәlim, adam balasynyng qorshaghan ortany kóru mýshesi. Al, Shәkәrim «Aqyl kózi» dep neni boljap otyr? Ol – әlbette, ilimmen núrlanghan kókirek kózi. «Bas kózimen» kórgen dýnie bir qaraghanda súlu, minsiz hәm zúlymdyqtan ada bolyp kórinui mýmkin, biraq ony «aqyl kózimen» qaraghanda, mýlde basqa qyryn tanugha bolady. Mine, osy «aqyl kózi» pendege әr nәrsening týbin, aqiqatyn, jaqsy ne jamandyghyn boyamasyz kórsetip beredi. Ol – beyne bir qaranghy ýngirde qolyna maysham ústatqanday. «Jýrekting kózi ashylsa, Haqtyng týser sәulesi» (Abay).

Ynsap – sýrgen ómirine, qylghan kәsibine, tynyshtyqta terbelgen tughan eline degen rizashylyghyn. «Qanaghat – qaryn toyghyzady» dep babalarymyz beker aitpasa kerek. Arany ashylghan jannyng kózi tek qana topyraqpen toyatynyn hәkim Abay «Eskendir» poemasynda taygha tanba basqanday anyq kórsetip ketti. Endeshe, barlyq toyymsyzdyqqa tosqauyl bolatyn – Shәkәrim aityp otyrghan ynsap qana.

Ádilet – adamzattyng eng basty qajetsinetin qasiyetterining biri. Ádiletsiz qúrylghan qogham da, memleket te, tipti tigilgen shanyraq ta kóp keshikpey qúldyraydy. «Ádilet, shafhat, kimde bar, sol jarasar tughangha» (Abay). Ádiletti adam sening tuysynmen ten, әdiletsiz adam jaqyn tuysyng bolsa da, jatpen teng bolady. Bir sózben aitqanda, әdiletsiz ómir – ómir emes, tiri tamúq.

Meyirim – adam boyyndaghy úly qúndylyq. Ol qaranghylyqty, kekshildikti, nadandyqty, qiyanatty joyyp, adam qalpyna keltiretin, kókiregindi kirden tazartatyn taudyng zәmzәm búlaghy sekildi. Qay zamanda da meyirimmen núrlanghan qoghamnyng baqyty bayandy, adamdary qayyrymdy bolyp keletinine kózimiz jetip otyr. Endeshe, meyirimdi boludyng búl ómirdegi paydasy úshan-teniz.

Kelesi sózinde Shәkәrim: «Tirshilik turaly adam arasynda kópten beri aitylyp kele jatqan eki týrli jol bar. Biri, dene ólse de jan joghalmaydy, ólgennen song da búl tirshilikke, tipti, úqsamaytyn bir týrli ómir bar. Sondyqtan jalghyz ghana dýnie tirshiligining qamyn oilamay, sol songhy ómirde jaqsy boludyng qamyn qylu kerek deydi. Endi biri búl әlemdegi barlyq nәrsening bәri ózdiginen jaralyp jatyr, ony bylay qylayyn dep jaratqan iyesi joq hәm ólgen song tiriletin jan joq deydi. Mening oiymsha, osy eki joldyng qaysysy anyq ekenin tabu aqyly sau adamgha qatty mindet. Nege desen, adamdy týpkilikti baqytqa jetkizbek bolsaq, bilip jaratushy ie bar, ólgen song da bir týrli ómir bar degen joldyng shyn, ótirigin biluimiz kerek. Eger shyn bolsa, sonyng da qamyn oilap, adamdardy týpkilikti baqytqa jetkizu ýshin, eger ótirik bolsa, oghan әurelenbey jalghyz ghana osy dýnie qamyn qylu ýshin, olay bolsa búl ekeuin qalay tekseremiz? Ony tekserushining әr týrli dinder jayynan, әr týrli ghylym jayynan әrbir bilimdilerding sol turaly aitqan sózderinen habary bolu kerek. Jәne qatty kerek bir sharty – ózining tútqan dini, oqyghan-úghynghany, qalyptanghan әdeti, qúmar isi bәlendey jaqsy kisi aitty eken dep nanyp qalghan sózine birjola baylanyp qalmay, aqylyn әbden bosatyp, sol eki joldaghylardyng jazghan kitap, aitqan sóz, qylghan isteri hәm olargha qarsy aitqan sózderding bәrin noqtausyz, nauqassyz sau aqylmen synau kerek», – deydi.

Asyly, búl sózding shyn janashyrlyqpen hәm asa bilgirlikpen aitylghanyna dau joq. Nege deseniz, jaqsy men jamandy, aq pen qarany ajyratyp almay, kezikken dýniyege bas úryp, tabynyp ketetin minezimiz de joq emes. Sondyqtan, Shәkәrim aitqanday «sau aqylmen» synap, barlyghyn oy eleginen ótkizip baryp, qabyldau kerek.

Odan keyingi sózderde ghalym әlemge әigili filosof, oishyldardyng jaratylys turaly jazghan enbekterin, dәlelderin sholyp ótedi. Mysaly, Liyteriye, Maiyen, Buhner, Demokriyt, Dolin, Dekart, Koddrs, Spenser, Kont, Biyrenjiye, Russo, Lametri, Lemke, Miysheli, Kettle, Pifagor, Arhiymed, Ptolemey, Gipparh, Sokrat, Mesmer, Kaliostro siyaqty bilimdiler adamnyng ishki yndynyn tekserip, dýniyening syryn úghudy maqsút qylghanyn menzeydi.

Minekey, Shәkәrimning әlem kitaphanalaryn aralap, jýzdegen ghalym men jazushy, aqyndardyng sózderin aq qaghazgha týsirip, sonyng barlyghyn «sau aqylgha» synatyp otyrghanyn anghardyq. Búl da Abay qalaghan mektepting jarqyn ýlgisi deuge tolyq negiz bar. Synshyldyqtyng jaghymdy hәm jaghymsyz túsy bolsa, Shәkәrim jaghymdy túsyn sheber paydalana bilgen.

Shәkәrim qajy osy enbegining qorytyndysynda: «Izin bildirmeuding ailasyn tapsa bolghany, sebebi ólgen songhy jan ómirine nana almay újdan, sovesti, jan eki ómirge birdey kerek tayanysh ekenine nana almaghan kisining jýregin eshbir ghylym, óner, eshbir jol, zang tazarta almaydy. Eger bir adam jannyng ólgen songhy ómiri men újdan sonyng azyghy ekenine әbden nansa, onyng jýregin esh nәrse qarayta almaydy. Adam ataulyny bir bauyrday qylyp, eki ómirde de jaqsylyqpen ómir sýrgizetin jol osy músylman joly siyaqty. Jan eki ómirde de azyghy – újdan, sovesti deumen esh nәrseden kemdik kórmeydi. Tipti búl jogharylaudyng eng zor jәrdemi ýsh anyq degenim osy», – deydi.

Týiin:

Shәkәrim qajy qiyada túryp, qyran kózimen alty qúrlyqty týgeldey barlap, ataqty ghalymdardyng әrkimge tanymal enbekterin oqyp, oy eleginen ótkizip, sau aqylmen synatyp, sonynda shygharghan sanaly qorytyndysy – «Újdan» qasiyeti, ar ilimi jәne qazaq últynyng baghzydan ústanyp kele jatqan músylmandyq joly. Mine, osy joldan ainymaghan adam eki dýniyede de baqytty bolatynyn amanat etedi.

 Birjan AHMER, Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik qoryq-muzeyining ghylymy qyzmetkeri.