Jep-ishudegi ysyrap

Jalpy kýndelikti qimyl-qozghalys, júmys isteu ýshin qorek qabyldap otyru tabighi  nәrse. Biraq tamaqtanuda óz mólsherin saqtaghan dúrys. Osy orayda, dinimiz az tamaqtanyp tәn saulyghyn kýsheytumen qatar obyrlyqpen artyq asaymyn dep ysyrapqa jol bermeu kerektigin de eskertken.

IYә, tynqiyp toyyp alu da, ashtyqtan kózi qarauytyp qúlap týsetin jaghdaygha jetu de dúrys bolmas.

Allanyng Elshisi (s.gh.s.):

«Adam balasy eshuaqytta asqazanynan ótken jaman ydys toltyrghan emes. Negizinde, adam balasyna belin týzep, әldenui ýshin az ghana dәm-túz (azyq) jetkilikti. Eger mindetti týrde iship-jeui kerek bolsa, (asqazanynyn) ýshten birin tamaqqa, ýshten birin sugha jәne ýshten birin auagha arnasyn, - deydi. Yaghny kereginen tys tagham jeuding adamgha ziyan  ekenin  aituda.

Jep-ishudegi ysyrap

Jalpy kýndelikti qimyl-qozghalys, júmys isteu ýshin qorek qabyldap otyru tabighi  nәrse. Biraq tamaqtanuda óz mólsherin saqtaghan dúrys. Osy orayda, dinimiz az tamaqtanyp tәn saulyghyn kýsheytumen qatar obyrlyqpen artyq asaymyn dep ysyrapqa jol bermeu kerektigin de eskertken.

IYә, tynqiyp toyyp alu da, ashtyqtan kózi qarauytyp qúlap týsetin jaghdaygha jetu de dúrys bolmas.

Allanyng Elshisi (s.gh.s.):

«Adam balasy eshuaqytta asqazanynan ótken jaman ydys toltyrghan emes. Negizinde, adam balasyna belin týzep, әldenui ýshin az ghana dәm-túz (azyq) jetkilikti. Eger mindetti týrde iship-jeui kerek bolsa, (asqazanynyn) ýshten birin tamaqqa, ýshten birin sugha jәne ýshten birin auagha arnasyn, - deydi. Yaghny kereginen tys tagham jeuding adamgha ziyan  ekenin  aituda.

Ókinishke oray, býgingi tanda qoghamda, jalpy qorshaghan ortada iship-jeuding normasy saqtalmay ysyrapqa jol berilude. Mysaly, artyq tamaqtardyng tógilui, nan qaldyqtarynyng qoqysqa tastaluy, sudy bekerge aghyzyp qong t.b. Búghan toy-tomalaqta shama-sharqyna qaramastan «eshkimnen kem bolmayyn» dep ysyrapqa jol berip shashylatynymyz da bar. Al, ómirde kýndelikti kýnkóriske qarajat tappay taryghyp jýrgender qanshama!? Mýminder ýshin tabaqtaghy  asty ysyrap etpey sýnnet joly dep  tauysyp  iship, jeui әdeptilikting belgisi. Payghambarymyz (s.gh.s.) dәret alu kezinde artyq sudy qoldanudyng ózin ysyrapqa jatqyzghan. Sondyqtan әrbir isimizdi jaqsy oilap, ysyrapqa jol bermegenimiz abzal.

Kiyinudegi  ysyrap

Negizinde adam balasy kiyim kiige múqtaj. Kiyimsiz jýrui mýmkin emes. Ol - pendesine bergen Allanyng sansyz nyghmetterining biri. Rasulullah (s.gh.s.)

«Shynynda, Alla taghala Ózinin nyghmetterinin belgisin qúlynyn boyynan kórgendi únatady», - degen. Demek, taza әri jarasymdy kiyingen qúlyn Allah taghala jaqsy kóretin bolghany. Biraq adamdargha kórsetu maqsatynda, ne maqtanu niyetpen menmendikke salynsa, kiyimi  bola túryp  sәn  quyp birining ýstine birin alyp jatsa, ol -  ysyrap. Odan saqtanghanymyz dúrys. Óitkeni, ysyrapty Alla jek kóredi.

Uaqytty ysyrap etu

Islam dini uaqyt mәselesine qatty kónil bólgen. Óitkeni, uaqyttyng alatyn orny erekshe. Sol sebepten Qúran kәrimning kóptegen ayattarynda uaqytpen sanasuymyz kerektigi aitylghan. Onyn  manyzdylyghy sonsha - Jaratushy iyemiz Qúrannyng keybir sýrelerinde zamangha sert etken. Búghan «Fәjr», «Duha», «Asr», «Lәil» sekildi sýreler dәlel. Alla taghala:

«Zamanagha sert. Negizinen adam balasy ziyanda», - deydi. Yaghni, uaqytpen sert berip,  ishinde adamzattyng qasirette bolatynyn aitqan. Al, sol qasiretten aryluymyz ýshin eng bastysy әrbir saghat, kýn, ai, jylymyzda iygi isterding kóp jasaluyna kónil bólip, uaqytty beker ótkizip aludan saqtanghan jón.  Onyn  jauy teledidargha (kereksiz teleserial kóru t.b.), ghalamtorgha, bos sózge, kóp úiqygha berilmegen dúrys. Jәne de aghzamyzgha ziyan tiygizetin araq, temekige júmsalghan qarajat ta ysyrapqa jol ashady. Sebebi, ol densaulyghymyzgha ziyan tiygizip, qarajatty bekerge shashyp, qaltany qaghatyny belgili. Payghambarymyz (s.gh.s,):

«Adamdardyng kópshiligi qadir-qasiyetin bile bermeytin eki ýlken nyghmet - densaulyq pen bos uaqyt» - dep hadiste tegin aitpasa kerek. Olay bolsa, Allanyn  qúlyna ólshep bergen ómirin, altynday uaqytyn ózimizge, qorshaghan ortagha paydasy tiyetin amalmen ótkizuge tyrysayyq. Óitkeni, uaqyttyng qas-qaghym sәtte óte shyghatyny bәrimizge belgili. Uaqyttyng qadir-qasiyetin bilip, ony tiyimdi qoldanghan danalarymyz, ghalymdarymyz jetkilikti. Dana Abay:

«Keshe bala en, kelding ghoy talay jasqa,

Kóz jetti bir qalypta túra almasqa.

Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez,

Ne qyzyq bar ómirde odan basqa?!», - dep, búl ómirding mәngi emestigin, bir qalypta túrmaytyndyghyn, uaqyttyng zymyrap ótetinin eskertip, adamdy sýiip jaratqan  Jaratushynyn  hikmetin sezinip, dúrys ómir sýru kerektigin aitqan. Sonda ghana ólsheuli ómirding mәni ashylmaq.

Alla taghala Qúran kәrimde:

«Sol kýni (dýniyede berilgen) әr nyghmetten, әlbette, súraqqa tartylasyndar, -dese, Payghambarymyz (s.gh.s.) bir hadiysinde:

«Qiyamet kýni Allanyn eshbir qúly ómirin qaytip ótkizgendigi, jastyq shaghyn qalay ótkizgendigi, dýniye-mýlkin qanday joldarmen tauyp, qayda júmsaghandyghy jәne alghan bilimin ne istegendigi jayly esepke tartylmayynsha bir adym da attay almaydy», - degen.

Olay bolsa, berilgen nyghmetterding qadirin bilip, jeke basymyzgha, qoghamgha paydasy tiyetindey isterge arnayyq. Ysyrapty Allanyng sýimeytindigin jadymyzdan shygharmayyq.

A.Útyshan

«muftyat.kz» sayty