Dýisenbi, 4 Nauryz 2024
Mereytoy 2207 0 pikir 13 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:43

Shyndyq pen ótirik

NEMESE ALASh RUHYNYNG MÚZBALAQ MÚRAGERI ÁLIMGhAZY DÁULETHAN

Bir shumaq madaq óleng jazghan adamnyng bәrin aqyn dep, ony qúday sanaghan «sosiyalistik realizm» atty shygharmashylyq aghymnyng kýni kelmeske ketse de, әdeby shygharmashylyqtaghy sol bir sayasy auqymshylyq auyruy kýni býginge deyin óz yqpalyn bәsendetpey keledi. Belgili bir sayasy nauqandy, tórt mausymdy, toy-tókindi jәne biylikting búljytpay oryndaugha tiyisti qújattyq tapsyrmasyn әdeby shygharmashylyqtyng shyrayyna ainaldyryp alghan pysyqay-jolbiyke «qalamgerler» legining kúsh-quaty әli de әlsirey qoyghan joq. Onyng basty sebebi - elimiz tәuelsizdik alsa da, aq pen qarany, jaqsy men jamandy, súlulyq pen úsqynsyzdyqty jәne daryn men daraqylyqtyng ara jigin mýlde ajyrata almay kele jatqandyghymyzda ekeni belgili. Búl oiymyzdyng búltarytpas dәleli retinde Múqaghaly Maqataevtyng sonou 1974 jyly 6 qazan kýni jazghan myna bir kýndeligindegi oi-tújyrymnyng kýni býginge deyin óz qúnyn joymay kele jatqandyghyn oqyrman aldyna kóldeneng tartugha bolady. «Ádebiyetimizdi aramshópterden tazartatyn kýn tuar ma eken?! Qaydam? Osy kýngi әdebiyet naghyz talanttardyng әdebiyeti emes, pysyqtardyn, jerlester men dostardyn, jaghympazdar men qorqaqtardyng shatpaghy. Ádebiyetting kókjiyegine óitip-býitip bir alayaq iline qalsa, ol ózi siyaqty bir Sansho-synshysymaqty sýireley keledi.  Ol synshysymaq belgili bir uaqytqa deyin ózshәrkeyin sol salada sýiretip jýrip jatady. Jaghdayy barda aipap-jaypap qalugha tyrysady. Bireuge jaghympazdanady, bireudi qorqytady (ózi de qorqady), sodan song jan-jaghyna qaraydy: joq, búdan әri býite beruge bolmaydy eken; ol ózining shatpaqshyl serikterining kómegimen úyalmay-qyzarmay ýlken әdebiyetke ayaq salady, sóitip endi ózi shygharmalar jaza bastaydy. Sondyqtan bizde ay sayyn әdebiyetimiz de jana, biraq ózi belgisiz, aty, jónsiz bir «júldyz» payda bolyp jatady. Al biz qúnarly topyraghymyzda taghy bir aram shóp óskenin elemeymiz. Qashangha deyin osylay sozyla bermek? Aramshópterdi týp ornymen júlyp tastaugha әldekimning batyly jete me? Mening oiymsha, ol bir ghana kisining qolynan keletin is emes. Sondyqtan men әdebiyetimizding tazalyghy ýshin qinalatyndardy, azshylyq talanttardy mynaghan shaqyram: Dostar, talanttar, biriginder! Barlyq shatbaqbayshylargha qarsy maydan ashayyq! Olardyng jelep-jebeushilerin týgeldey әshkereleyik! Úqsandarshy, bizding әdebiyetimiz túnshygha bastady» [1, 29-30].

Osy arada Múqaghaly Maqataevtyng qazaq sovet әdebiyetindegi shygharmashylyq shyndyqqa jany kýiip-órtenip, kýizele otyryp artyna qaldyrghan ósiyetin eki etpey ornydaghan birden-bir túlgha bar ma degen súrau tuyndaydy? Áriyne bar. Ol qazaghym dep qan jútyp, últym dep u iship, qazirde seksenning abyroyly shynyna últtyq ruhty tu etip shyqqan, tarih ghalymdarynyng kandidaty, týriktanushy, prafessor Álimghazy Dәulethan. Álekenning qyzyldanghan Shyghystýrkistanmen baylanysty ómirbayanynan bastap, Atjúrtan zor ýmit kýtip, shegarany arman-maqsatqa toly shermendi kónil-kýimen búzyp ótip, elim-jerim dep kelgennen son,  baqylau astynda noqtalanyp, túsalyp-shiderlengen taryqapas taghdyryn sóz etpegen kýnning ózinde, әdeby shygharmashylyq maydanynda qalamyn qaru etip, ata-baba tarihyn audaryp-tónkeristirgeni óz aldyna bir әngime degen kýnde de, onyng qazaq әdebiyetining auqymdyq betalysyn úlyttyq ruh negizinde zerittep-zerdelegen «Maghjan jәne qazaq poeziyasy» atty kólemdi ghylymy enbegi erekshe kózge týsken tuyndy. Óitkeni búl ghylym enbekte Álimghazy Dәulethan aghamyz eng aldymen tayau zamandaghy «Qazaq әdebiyetin» dәuirleuge qatysty óz oi-pikirin tómendegidey bólikterge bólip, jiktep-jiliktep beredi.

«1. Oktyabri tónkerisine deyingi úly Abay negizin qalaghan aghartushylyq, últazattyq kýresi dәuiri әdebiyeti. Onyng belgili ókilderi Ahmet, Mirjaqyp, Shәkәrim, Maghjan, Súltanmahmút, Áset, Ghúmar, Shәdi tóre, Mashhýr Jýsip, Berniyaz, Spandiyar, Sәbit Dónentay...

2. Oktyabri tónkerisi men azamat soghysynan bastalyp, 1929 jylghy goloshekindik – stalindik janyshtaugha deyingi dәuir әdebiyeti, yaghny «Alashorda» tuynyng kóterilui men jyghyluy jәne qyzyl imperiya jaghdayynda últ mýddesin qorghaudy múrat tútqan jantalas, taytalas dәuiri әdebiyeti.

3. 1929-1989 aralyghyndaghy Sovettik dәuirding ala-qúla әdebiyeti.

4. 1989 jylghy arystarymyzdy aqtaudan bastalghan tәuelsiz Qazaqstannyng Azat әdebiyeti kezeni» [ 2 ] dep tújyrymdaghan tayau zamandaghy «Qazaq әdebiyetin» dәuirlenuge qatysty Álekenning oi-pikirining ózindik qisyny bar. Olay deytinimiz tayau zamandaghy «Qazaq әdebiyetin» dәuirleuge qatysty búl tújyrymdamada sayasy auqymdyq ózgerister negizinde qalyptasqan qazaq halqynyng últtyq ruhynyng múqaluy men janyshtaluy, aldausyratu men ese-tendikke jetu kezenderi naqtyly da shynayy sipatymen kórnektilenedi. Óitkeni «Múnyng bәri de әdebiyetimizdi uaqyt pen sayasy topalandar yqpalynda emes, onyng mazmúny men mәni negizinde jiktep, saralau prinsipterinen tuyndauy kerek degendi basshylyqqa alady. Bayaghysha NEP, kollektivtendiru, besjyldyqtar, Otan soghysy, tyng iygeru, t.b. dep  kommunistik partiya sýirelegen qandy soqpaqpen sýmendeu endi úyat әri tәuelsiz Qazaqstan jaghdayynda mýmkin emes nәrse. Óitkeni endigi jerde qauqighan «Qazaq әdebiyeti» oqulyghy zalaldy kón-qoqystan, kórkem әdebiyetke ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn sayasy deklamasiyalardan, qúldyq úrghan jaghympaz oilardan birjola, mәngi baqy arylugha tiyis» [ 2 ]. Mine, búl Álekenning tayau zaman «Qazaq әdebiyetin» dәuirleudege algha qoyghan negizgi maqsaty men mindetining kórinisi.

Al elimiz egemendik alghannan keyin Maghjantanu ghylymnyng tez eseyip, etek jauyp kele jatqandyghyn eskergen tarihshy ghalym Álimghazy Dәulethan Maghjantanudyng da basyp ótken kezenderin oqyrman qauymnyng nazaryna taygha tanba basqanday anyq-qanyghyn aiqyndap beredi.

«1. Maghjannyn  qazaq baytaghyna barynsha tanylyp, ataghy aspandap túrghan jastyq, jigittik shaghynda Jýsipbek, Qoshke, Smaghúl, Ydyrys, Múhtar qatarly oishyldar jazyp, jariyalaghan syn-zertteu, bayandamalar, maghjantanudyng myqty da berik, ghylymy negizi qalanghan 1929 jylghy goloshekindik repressiyagha deyingi kezen.

2. Maghjandy qazaqtyng jauy, dúspany dep qaralap, Maghjandy jamandamay qalam tartpaghan bolisheviktik batyraqtyq joyympazdardyng shimay-shatpaqtary dәuirlegen «sovettik dәuir», yaghny 1929-1989 jyldar aralyghyndaghy qaraly kezeni. Búl kezende jazylghan syn-zertteu, kanidattyq, doktorlyq qorghaulardyng tizimin alyp taldau jasau kerek. Ol әldekimderden ósh alu, «qara taqtagha» jazu ýshin emes, әdebiyetimiz, sonyng ishinde maghjantanu ghylymy basyp ótken qandy joldyng taghylymdyq súlbasyn jasau ýshin kerek. Búl túrghydan qazirding ózinde Danday Ysqaqov qatarly ghalymdyrymyz ben zertteushilerimiz qújattyq iz kesu, saralau baghytyna týskeni qúptarlyq.

3. Maghjantanudyng qayta qúru, jariyalyq bastalghannan, Qazaqstan tәuelsizdigin alghan 1991 jylgha deyingi shóre-shóre, tәi-tәy kezeni. Yaghni, búl Maghjandy jaqsy da, jaman da etip kórsetuge úrynghan әri-sәri jalbaqbayshylyq kezeni.

Tәuelsiz Qazaqstan jaghdayynda qalyptasa bastaghan naghyz jýieli, әdil, ghylymi, tәuelsiz maghjantanu kezeni [ 2 ].

Bylay qaraghanda tayau zaman «Qazaq әdebiyetin» dәuirleu men Maghjantanu kezenderin dәuirlik sayasy sipatta bólip qarastyrudyng eshqanday bir baylanysy joq sekildi kóringenimen, alayda olardy bir-birinen bólip-jaryp tastay mýmkin emes. Óitkeni Kenestik qyzyl iydeyalagiya dәurendep túrghan kezde Maghjan sekildi alty Alashqa soyy әigili Alashshyl azamat aqyn-jazushylardyng shygharmalary túrmaq, olardyng atyn ataudyng ózi úreyli de qorqynyshty «qylmys» boldy. Sol sebepti 1961 jyly Sәken Seyfullin bastaghan әdeby top sayasy aiyptan azat bolghan, sol qatarda  marqasqa túlgha  Maghjan aqtalmay qaldy da, Maghjan poeziyasy jalghasty otyz jyl boyy tar qapasqa qamalyp jatty. Onyng naqtyly sebebining «birinshisi, tek Maghjangha tәn asqaq, kýreskerlik ruh – Alashtyq, túranshyldyq ruh. Búl túrghydan óz zamandastary da, odan keyingi myqtymyn dep keude soqqan qaysy aqynyn  da onyng shenine juy almasy adamgha da Allagha da ayan. Ekinshisi, qol jetpestey aqyndyq talanty tudyrghan tabighattyng ózindey tylsym da әsem, adam janynday tereng de, san qyrly qúbylmaly, jaynaqy, syrshyl poeziyasy edi. Aqynnyng sonyna shyraq alyp týsip, it qosyp qualaghan onyng jaulary da dәl sol eki ereksheligine, eki altyn tútqasyna myqtap jarmasqanyn kóremiz» [ 2 ].

Sovetstan - ekspress aidyndy,
Sansyz jauyn alystan-aq aibyndy,
Erkin elim,
Berkin belim,
Shalqar kólim,
Dýniyedegi sanyn kedey, bay bildi,
Otarbada san rumyz - tilek bir.
Zor imandy, mahabbatty jýrek bir.
Qaulat otty,
Zaulat qatty,
Jay qanatty,
Kýsh júmsaytyn bir maydanda bilek bir.
Sovetstan, bizding Stan sovstan!
Ekspress, talma ekpindi shabystan.
Gule jýrip,
Ýni qúryp,
Qalsyn úlyp,
Eski jalghan arttan qalmay jabysqan.
Konduktor,
Qatty bas,
Jýrek bir,
Jalyn shash,
Tilek bir,
Jyldam jet,
Bilek bir,
Dóngelet,
Trat-tat-tat!
Trat-tat-tat!
Taq-taq, taq
Rudzutak! [3, 270-271] -

dep Sovetstandy úlyqtap, komuniytik jýiening jýgin arqalap, qyzyl partiyanyng partasynda әdepti oqushyday tapjylmay otyrugha bel baylaghan aqynnyng «Sovetstan» atty kólemdi poemasynyng «Ekspress» delinetin búl ýzindisi «Qyzyl júldyz» atty myna bir ólenmen ózining Odaqshyl belsendilik aibatyn tipti de kónektilendire týskendey bolady.

Qyzyl júldyz mandayynda erlerdin,
Ýkimeti sovet-kenes elderdin.
Qyzyl júldyz - erkin enbek tanbasy,
Tuy qyzyl, kýni qyzyl jerlerdin.
Qyzyl júldyz jeng syrtynda bilekte,
Qyzyl júldyz alda, maqsút-tilekte.
Qyzyl júldyz - shyn batyrdyng belgisi,
Syrtqy týste jәne ishki jýrekte.
Qyzyl júldyz alys aspan - kókte edi,
Neshe jýz jyl sozsa da qol jetpedi.
Endi qolda altyn tannyng sholpany,
Sholpan búryn bizding qolgha kep pe edi?
Qyzyl júldyz - adamzattyng shyraghy,
Shyraghy bar erding kózi qyraghy.
Úzaq jolda shyraq alda túrghanda,
Biline me joldyng alys, jyraghy!?
Qyzyl júldyz keng sovetting týrinde,
Jәne ishki jýrek penen ýninde.
Marks, Lenin salghan joly әli úzaq,
Týsseng jolgha, júldyz qolda, erinbe! [3, 80].

Osy ólenderdi dýniyege әkelgen «Sәken qol-ayaghy shynjyrlanyp Kolchak týrmesinde otyrady, ash-jalanash, qorlyq-zorlyq kórip Annenkovtyng azap vagonynyng tauqymetin tartady. Toghyz aigha sozylghan búl tamúq taqsiretinen 1919 jyly nauryz aiynda Omby tútqyn lagerinen qashyp shyghyp qútylady. Myndaghan shaqyrym jayau-jalpy, aryp-ashyp jýrip, ol aqyry Týrkistan ótip, Áulieata (qazirgi Jambyl) atyrabynda Kenes ókimetin ornatu júmystaryna belsene qatysady. 1920 jyly Qazaq Avtonomiyaly Respublikasy qúrylghanda, Sәken Seyfullin Qazaqstan Ortalyq Atqaru Komiytetining prezidium mýshesi, Jer-su Komissiyasynyng tóraghasy, al III Kenester sezinde, 1922 jyldyng qazanynda Qazaqstan Komissarlar Kenesining tóraghasy etip saylanady. Býkilodaqtyq Ortalyq Atqaru Komiytetining (VSIYK) mýshesi retinde KSRO kóleminde sheshiletin kýrdeli sayasi, әleumettik, sharuashylyq mәselelerdi talqylaugha qatysady (1922-1925 jyldary). «Enbekshi qazaq» gazetining (qazirgi «Egemen Qazaqstan») «Ádebiyet maydany» (qazirgi «Júldyz») jurnalynyng redaktory bolghan Sәken Seyfullin qazaq kenes baspasózining basynda túrdy. 1925-1937 jyldar arasynda Jazushylar odaghynda, basqa da oryndardy basshylyq qyzmetterde bola jýrip, joghary oqu oryndarynda ústazdyq etti» [ 4 ].

Respublika sovetin
Úran salyp qúrdyq biz.
Ámirshi sovet tapsyrghan
Qyzyl tudy qolgha aldyq.
Pulemetke, mauzerge
Qatarlap tizip oq saldyq.
Bilinder, aram myrzalar,
Búqpaspyz, endi jatpaspyz.
Bayaghyday senderdi
Qorghap endi oq atpaspyz.
Myrzalardyn, baylardyn
Biz batyry emespiz.
Jauyzdar ýshin qan tógip,
«Dinim», «últym» demespiz [3, 80].
- dep Kenes odaghyna jan-tәnimen shynayy berilgen aqyn qoldaghan bolisheviktik biylik nәtiyjesinde - onyng ózin 1938 jyly «halyq jauy» dep aiyptap, atu jazasyna kesti.

S. Seyfullin kýndiz-týni Kenes odaghynyng soyylyn soghyp, joghyn joqtap, «Júldyzdar ýshin qan tógip,
«Dinim», «últym» demespiz» - dep qyzara bórtip jýrgen kezde Maghjan Júmabaev qalamynan S. Seyfullin ústanymy men shabytyna múlde qarama qarsy «Adastym» dep alty alashqa jar salghan mynaday jyrlar dýniyege kelip ýlgirgen edi.

Artymda qazaq qalyng el,
Taqtaq jalghyz qara jol,
Ketip bara jatyr em.
Beynetti, bitpes úzyn jol,
Otsyz, susyz betpaq shól,
Myng mehnatqa batyp em.
Júbanysh - jol bireu-aq,
Ýmitim altyn aidan da aq,
Sonymen oidy joishy em...
Dalagha ólik jan salyp,
Álsin-әlsin әn salyp,
Ólendetip qonshy em...
Áldeqaydan shu shyqty,
Qyp-qyzyl qan-tu shyqty,
Jerding jýzin týn basty.
Shegir kózdi, sary shash,
Bәri tyrday jalanash,-
Jan-jaghymdy jyn basty.
Áldeneni bólisip,
Yrjiysyp kýlisip,
Án jer, min jer jylt-jylt oq.
Jel úlidy, ókired,
Jyndar jalp-jalp sekired...
Qara joldan sýrleu joq.
Artymda elim bar edi,
Aldymda jolym bar edi,
El de joq qazir, jol da joq...
Tabylar jolyn, tarylma,
Jylama, jyngha jalynba,
Tang atqansha kýn de joq [5, 214-215].

Maghjan aqynnyng elim, jerim dep zar jylap, zapyran qúsyp jazghan búl óleni boyynda qazaqy qany tulaghan, ústanymynda Alashtyq ary bar adam ýshin «janym arymnyng sadaghasy» dep túrghanday seziletini sózsiz. Ol tipti «Qyzyl jalau» dep óleng jazsa da, qyzyl jalaugha bolghan tistyrnaghymen óshpendiligin:

-Jalyndy jalau kimdiki?
-Túraghy targhyl tas qiya,
Arbandaghan Aziya -
Jalynday jalau sonyki,
Endeshe, qazaq, seniki!
-Qyzyl shoq jalau kimdiki?
-Kim de kim: «Tәnirim - ot,- dese,-
Basqa Tәnirim joq»,- dese,
Qyzyl shoq jalau sonyki,
Endeshe, qazaq, seniki!
-Qyzyl shoq jalau kimdiki?
-Kim de kim shiyki qan jútsa,
Qan ansap jýrip shang jútsa -
Qyzyl qan jalau sonyki,
Endeshe, qazaq, seniki!
-Qandy jas jalau kimdiki?
-Kimning úly qúl bolsa,
Túlymdysy túl bolsa -
Qandy jas jalau sonyki,
Endeshe, qazaq, seniki!
-Órtengen jalau kimdiki?
-Kim órtengen gýldemey,
Kim talanghan, kim kedey -
Órtengen jalau sonyki,
Endeshe, qazaq, seniki!
-Azattyq jalau kimdiki?
-Kóre almasa kim tendik,
Tepki kórse kim kemdik -
Azattyq jalau sonyki,
Endeshe, qazaq, seniki! - [5, 182-183] dep býkpeleu negizinde oqyrmanynyng oy angharyna últtyq sana men Alashtyq iydeyany myqtap sinirgendigi birden belgili bolady. Óitkeni aqyn:

- Kimning úly qúl bolsa,
Túlymdysy túl bolsa
- Qandy jas jalau sonyki,
Endeshe, qazaq, seniki! - dep, ózining sharasyzdyghy men halqynyng betke basar úldarynyng sanaly týrdegi satqyndyghynyng nemese bolashaqty dúrys boljay almaghan dәrmensizdigining keyip-kespirin kekesin týrde keng tolghanyspen, yza-kekpen oqyrmanynyng oi-sezim taqtasyna myqtap shegeleydi de, ishki jan dýniyesine shemen bop qatqan sher-múnyn shygharady.

Eki dýniye, eki kózqaras, qyzyl men aq arasyndaghy qayshylyq-qaqtyghysy arpalysyp, ózge elder qay jengening meniki dep túrghan alasapyran kezende qazaq halqynyng últtyq bostandyghy men memleketshilik ústanymnan bir taymaghan aqyn halqyna təuelsizdik tanynyng erterek atuyn tənirine jalbaryna otyryp tileydi. Əytse de oghan jetu onay emes ekenin de biledi. Seniminen góri, ýmiti basymyraq aqynnyn. Osynday kónil kýide jazylghan Maghjan ólenderining biri - «Saghyndym». Maghjan men Səkenning ómiri men shygharmashylyghyn múraghattyq derekter men shygharmalary negizinde salghastyra otyryp qarastyryp, talay məlimsiz jayttyng qatparyn ashqan ghalym T.Kəkishúly búl óleng turaly mynaday týiindi oy týiedi: «Maghjannyng týrmede otyrghanda jazghan «Sarghaydym», «Saghyndym» ólenderi abaqtydaghy aqynnyng jan syryn, hal-jayyn kórkemdikpen elestetedi jəne mún-sheri jaghynan Səkenning Kolchak týrmesinde shygharghandarymen ýndesedi...» [6, 62-63]. Shyndyghynda da, olar jazghan ólender abaqtyda otyrghan aqynnyng jan dýniyesinen habar beredi. Tar qapasta otyrghan aqyn tughan jeri - sayyn dalasyn, aq sýtin bergen anasyn, tughan el-júrtyn, sezimge adal sýigen jaryn saghynady. Saghynyshynyng eng zory - bostandyq. Alayda Maghjannyng bostandyghy men Sәkenning «tәuelsizdigi» Kenes odaghy túsynda jer men kótey paryqty bolyp ketti. Biri últ tәuelsizdigin qazaq halqynyng derbes biylik jýiesining boluynan kýtse, al biri Kenes odaghynyng aldamshy sayasatynan zor ýmittendi. Biri Alashym dep alasúrsa, al biri Svetstan dep, Kolchak týrmesinde azapty ótken ómir keshirmesin úmytyp, kenes odaghynyng «Qyzyl atyna» minip alyp, «Qyzyl erler» dep úrandap, qazaq búrjuaziyasynyng tamyryna balta kótere jýgiredi. Sol sebepti Múhtar Áuezovtyng Sәkenning túlghasymen shygharmashylyghy turaly «Sәkenning aqiqattyghy jýrekpen sanany oyatqan, qanattandyrghan. Ol senim turaly aitsa – ol shynayy sezim, ol shyndyq turaly aitsa – búl ruhtyng azabyn shekken shyndyq. Sondyqtan osy adamnyng ótken joly erekshe. Jolynda samghau da boldy, jyghylu da boldy. Sәken Seyfullinning joly – shynayy jalyndy aqynnyng joly» degen tújyrymy ghúlama jazushynyng amalsyzdan aitqan pikiri sekildi, bizdi sendire almaydy. Óitkeni onyng ólenderi qayshylyq-qaqtyghysqa, qarama-qarsylyqqa toly. Onyng kimdi jaqtap, kimge qarsy túrghany belgisiz. Maghjan Júmabaev 1919 – 1923 jyly Mústafa Kemal Atatýrik bastaghan týrik halqynyng azattyq soghysyna arnalghan «Alystaghy bauyrym» atty ólenin asqan týrikshildik ruhpen dýniyege әkelgen kezde, ol qazaq halqynyng qandy taghdyrymen ýsh ghasyrdan astam uaqyt oinaghan basqynshylardyng múrageri Svetstannyng qyzyl tuyn biyik kóterip, beline bes júldyzdy belbeu buynghan belsendi bolyp ketken edi. Búl jóninde Alashtyq ar-újdan ústanymy tastay berik tarihshy ghalym Álimghazy Dәulethan Svetstanshyl sholaq belsendilerding qateligi men menmenshildigi «teris soqqan uaqyt jelinen yghyp, zamangha, sayasatqa kýilep, óz halqyna, últtyq mýddesine qiyanat etkenin bile almaghan sayasy basyrlyghynda, últtyq sanany jasandy taptyq sanagha biyletip jibergeninde edi» [ 2 ] dep, ókinish bildiredi.

Ár kezendegi, әsirese, Kenes ýkimeti túsyndaghy madaq ólenderding tuyndauy ózinshe bir qúbylys degen kýnning ózinde de, múnday ólendermen arnauly ainalysatyn aqyndar legi sayasy jýiening qoldap-quattauymen qalyptasyp, qanday da bir qújat-qauly joghary biylikten týse qalsa, ony óleng tiline ainaldyryp, kýn aralatpay-aq basylym betterinde jarq etkizetin qúziretke ie boldy. Sóitip olar sayasy nauqannyng belsendi ýgitshisine ainalyp, sol dәuirding sayasy tynysymen bite qaynasyp ketkenderin ózderi de sezbey qaldy. «Ásirese, RKB (b) Ortalyq Komiytetining 1925 jylghy 18 mausymdaghy “Partiyanyng kórkem әdebiyet salasyndaghy sayasaty turaly” qaulysynan keyin birynghay kenes shyndyghyn dәriptegen, boyama, әsire qyzyl poeziyagha jol ashyldy. Búl jolgha týspegen Maghjan Júmabaev siyaqty birdi-ekili ghana qalamgerler boldy» [7, 30 ] deuge bolady. Sol sebepti:

«Ne kórsem de alash ýshin kórgenim,

Maghan ataq - últym ýshin ólgenim!

Men ólsem de, alash ólmes, kórkeyer,

Istey bersin qoldarynan kelgenin!

Qalyng elim, qalyng kara aghashym,

Qayraty mol, aibyndy er, Alashym!

Ózi-aq qúlar, syryn berme, sabyr qyl,

Aqymaqtar bayqamaghan shamasyn.

Eli ýshin qúrbandyqqa baratyn sanaly kýreskerding últyna degen sheksiz mahabbaty esilip, jigerli ýni janghyrady. «Men ólsem de, alash ólmes, kórkeyer» degeni de ertengi jastargha zor ýmit artqan aqynnyng Alash iydeyasynyng ómirshendigine tolyq sengeni edi. Tipti, óz júrtyn shydamdylyqqa shaqyrghan aqynnyng kóp úzamay azattyqtyng kelerine de senimi mol» [8, 151]. Sóitip Maghjan aqyn kýn kósemdi jyrlamady, biylikke jaltaqtamay, jalbarynbay, tek qazaq últynyng últtyq ruhy men el taghdyry jәne jer menshiktiliginning Alashqa tәn shyndyghyn shyryldatyp aitudan janylmaghan aqyn sol kezdegi sayasy auqymnyng qúrbany bolugha әzir ekendigin qasqayyp túryp aitty. Aytqanda da ol shyndyqty shyryldatyp aitty. Mәimónkelemedi, jan-jaghyna jaltaqtamady. Sondyqtan da Maghjan aqynnyng alyp túlghasyna akademik Álkey Marghúlan: «Qazaq halqy ýshin Maghjan Júmabaevtyng manyzdylyghy aghylshyndar ýshin - Shekspirdin, orystar ýshin – Pushkinning manyzdylyghynan kem emes» dep bagha berdi. Aqyn osy bir alty alashqa aty mәlim Alshtyq abyroyymen býgejektemey, qasqayyp, óz ústanymymen qoltyqtasyp kete berdi.

Al 1937 jyly qazaq ziyalylardyng tandauly ókilderi «halyq jauy» degen ataqqa ie bolghan kezende Sәkenning týri jabynqy edi. Qamau qarsanynda, 1937 jyldyng kýzinde, Sәken óz ýiinen siyrek shyghatyn, Gýlbahram Batyrbekqyzynyng esteligi boyynsha: «Ol biraz ghana kýn Almatygha jaqyn tús Bayserke auylynda kiyiz ýiinde túrghan. Sol uaqyttaghy kónil-kýii asa qayghyly edi: Ol týnergen jәne de túiyq. Onyng hal-jayyn kelip súraghan adam bolmady, anda-sanda Sәbit Múqanov keletin. Sol uaqytta onyng jaqyn dostary - Iliyas Jansýgirov pen Beyimbet Maylin - jazagha tartylghan edi. Sәkenge naghyz júbanysh bolghan tek qana kishkentay balasy Ayan». Mine, búl tragediyalyq kórinisten biz meyli kim bolsa ol bolsyn - adam balasynyng ózindik berik ústanymy bolmaghan, ekibetkeylikke elikken, jaghympazdyqqa jarmasqan jәne menmendikke mingesken jaghdaydyng songhy taghdyrynyng qanday bolatyndyghyn anyq anghara alamyz. Ol ókindi, alayda qansha ókinse de kesh edi. Últ namysy aldynda tógilgen bet-bedel әldeqashan «qyzyl ólenge» ainalyp, qúrdymgha ketip joq bolghany belgili boldy. Aqyn bolyp, madaq «óleng jazbasa», onda týsinuge bolar edi. Alayda onyng ústanymy «qyzyl ólenderinde» tasqa basqan tanbaday, keleshek qazaq tarihyna kuәlik bolyp qalghany anyq. Búl arada biz Sәbit Múqanovtyng «Sәken, eng aldymen, ótirik degendi bilmeytin adam edi. Onyng dosy da, dúshpany da kóp boldy. Solardyng eshqaysysy ne búryn, ne qazir Sәkenning jalghan sóilegenin ne kórdik, ne estidik demeuge tiyis. Sәken asa uәdeshil bolatyn, uәdeli isin búljytpay der kezinde oryndaytyn. Eki sózdi aitpaytyn» dep, Sәken minez-qúlqyna bergen baghasynyng ótirik ekenin angharamyz. Óitkeni «Sәken patsha ókimetining qúlatyluyn, Úly Oktyabri revolusiyasyn, Sovet ókimetin birden, meylinshe quanyp, qúlash jayyp qarsy alady; tipti, Oktyabri revolusiyasynan, Qazaqstanda sovet ókimetin ornatushylardyng biri bolady» [9, 29 ]  da:

Adamzattyng baqytyna

Saty,

Ayat, hadis uaqytyna

Aty.

Búl dýniyening payghabary

Leniyn.

Tómen taptyng oi-aybary

Lenin [3, 123 ]  - dep, kýn kósem Lenindi jyrgha arqau etip, «Sovetstannyng bolashaghy mәngilik bolady, qazaq halqyn auyr qiynshylyq jaghdaydan sol qútqarady» dep, ótirik aitty jәne ózi qúdayday sengen qyzyl ýkimetting qúrbany boldy. Al Maghjan aqyn «últ bostandyghy, últtardyng bólinui, óz aldyna erikti el, memleket boluy degendi ókimet biyligin últ burjuaziyasynyn  - qazaq burjuaziyasynyng qolyna aluy, últ, qazaq burjuaziyasynyng memleketin qúru dep úqty» [9, 17] da, Sәken, Sәbiyt, Beyimbet  qatarly qyzyl jalaulylardyng qarsylasy, tipti, jauy bolyp, qudalanyp, shetke qaqpaylansa da, «qazaq últynyng shynayy tәuelsizdigi ózining últtyq memleketining dýniyege keluinde jatyr» dep, shyndyqty bir kózinen qan, bir kózinen jasyn tamshylata otyryp, kesip aitty. Búl turaly Sәken Seyfullin ózining «Qazaq әdebiyetinde qazir neshe sayasy bet bar» degen maqalasynda: «Qazaq әdebiyetining sayasy betteri nesheu ekenin aitayyn. Qazaq әdebiyetinde qazir eki sayasy aiqyn bet bar. Biri  - bayshyl, últshyl, biri – enbekshil, tapshyl. Bayshyl, últshyl betti әdebiyetshiler, mәselen: Ahmet, Myrjaqyp, Maghjan, Álihan jәne basqalar. Enbekshil, tapshyl betti әdebiyetshiler, mәselen: Raqmetjan, Sәbiyt, Beyimbet, Sabyr, Samat, Synshy retinde: Ábdiraqman, Qamza, Ghabbas jәne basqalar [10, 49] dep anyq aitqan bolatyn. Mine, búl pikir sol kezde «enbekshil, tapshyl» bolyp, «bayshyl, últshyl» betti qughyn-sýrginge úshyratqan «Alyptar toby - tarihty, tirshilikti tek ózinen ghana  bastap, ózin-ózi әspettep, qoldan kósem, klassik jasaugha sheber bolisheviktik pighyl men qazaqy jalpaq shesheylik tudyrghan kóp jasandylyqtyng biri dep atap aitu qajet» [ 2 ]  degen әdebiyetshi әri tarihshy Álimghazy Dәulethannyng tújyrymdy oi-pikirin yrastap túrghanday bolady. Óitkeni «Bizding sayasilanghan úghym-týsinikterimiz ben bualdyr estetikalyq talghamymyz barlyq adamgha úqsay beretin, úly talanttar (Danyshpandar - Á.D.) men eshkimge úqsamaytyn úlylardy ajyratugha kelgende shatasqan siyaqty. Kóp jazyp, kóp kitap shygharghan, biyik mәnsaptarda úzaq otyryp, keude toltyra orden, medali alghan talanttar men «Danqy keleshekte, ózderining sýiekteri qurap qalghan kezde mәlimdenetin» Maghjan bastaghan danyshpandar - alyptar tobyn shatastyruymyzdyng sebebi endi týsinikti bolar» [ 2 ] degenge sayady. Onyng dәleli retinde elimiz tәuelsizdikke qol jetkizgen kýnnen bastap, kezinde «bayshyl, últshyl» bolyp qudalanghan, kemsitilgen betting abyroyy asqaqtap, bedeli tipti de bekemdelip, «enbekshil, tapshyldardyn» «Tar jol, tayghaq keshu» taghdyrgha auysqandyghyn kóldeneng tartugha bolady. Jýsipbek Aymauytovtyng sózimen aitqanda: «Ózgeden góri әleumetting múnyn basa jaqtaytyn aqyn bolu kerek. Óitkeni aqyn qoghamnyng qarapayym tyrna qatar top mýshesi emes, ózgelerden góri saqqúlaq, sezgish jýrekti, sara aqyldy, ótkir qiyaldy mýshe» [11, 297] bolghandyqtan, bolashaqty dúrys boljay almau, últ mýdesinen góri ózderining jeke bastyq jayly orny men «kónil qaryny emes, kóje qarynynyn» qamy ýshin ólip-talyp, jaghympazdanu men jalpaqshesheylenu degenning qanday masqara nәtiyjege alyp baratyndyghy belgili. Sol sebepti Alash iydeyasynyng múrageri retinde qytay qyrghyny men orys basqynshylyghynyng tepkisi men qudalauyn basynan bir kisidey ótkergen Álimghazy Dәulethan aghamyz úly ústazy Maghjan shygharmalaryn zerittep-zerdeley kelip: «sonday bir nazaly, qapaly barmaq shaynar tústa keshirimshil, kenpeyil bolyp kóringisi keletin qazaqy úmytshaqtyqqa zyghyrdanyng qaynaydy. IYting jaman dese namystanghysh, aqqan jalghyz kózge erding qúnyn daulaytyn, janym-arymnyn  sadaghasy dep kektesetin qayran er qazaghym, sen neden sonsha ez, ynjyq, sýieksiz bolyp qaldyng ekensin?» [ 2 ]  dep nalidy.

Álimghazy Dәulethan aghamyzdyng kórnekti ghalym, jansebil jazushy, asqan Alashshyl qayratker jәne týrik dýniyesining arghy-bergi tarihyn týgendeushi retinde qazaq әdebiyetining ótkeni men býgini turaly qandauyr qalamyn terbey otyryp, nalugha qaqysy bar. Óitkeni elimiz tәuelsizdik alghannan beri ótken tariyhqa ýnilip, Alashordashylardy tolyq aqtap, olar jospar-jobasyn jasap ketken Últtyq iydeyalogiyany jaqtap, Aziya qúrlyghyndaghy alyp el bolu mindeti men mýmkindigi tynghylyqty qolgha alynudyng ornyna Kenes odaghynyng júrtynda jiydip qalghan qansyghyn әli de tansyq kórip kele jatqandyghymyzgha bylay dep ashynady. «Endeshe býgingi mynau ashyq-jarqyn sóiley alatyn ýrey-ýrkinsiz azat zamanda sol әdilet ýnine nege qúlaq týrmeske? Nege әrkimdi óz shama-sharqyna, etken enbegine, tókken terine qaray qayta baghalap, tarihy qatelikterimizdi týzemeske» dey kelip, «endigi jerde qauqighan «Qazaq әdebiyeti» oqulyghy zalaldy kón-qoqystan, kórkem әdebiyetke ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn sayasy deklamasiyalardan, qúldyq úrghan jaghympaz oilardan birjola, mәngi baqy arylugha tiyis» [ 2 ] degen sýbeli de sýngi oiyn oiqastata, býkpesiz jayyp salady.

«Bile-bilgen adamgha Kenes ókimetin óz qolymen ózi ornatyp, sonyng týrmesine týsip, atylyp ketuden qasyretti qúbylys bola ma? Keneske qarsy bolyp, aitqanynan qaytpay týrmege týsu – erlik, al jaqtas, niyettes, tilektes bolyp jýrip sonyng qolynan ólu - qasyretti tragediya emest pe? Odan ótken ókinish bola ma?» [12, 380]. Álimghazy Dәulethan aghamyz «Maghjan jәne qazaq poeziyasy» atty kólemdi maqalasynda qazaq sovet әdebiyeti tarihyndaghy, mine, osynday erlik pen qasyret turaly aita kelip, «sayasatty at qylyp minip borbaylatqan, jalghan janashyl, internasionalshyl, qaydaghy bir adamzattyq ortaqtyqty jyrlaushylardyng aiqay jarnamasy endigi jerde eshkimdi de aldarqata almasa kerek» dey kelip, «Búl túrghydan sóz etip otyrghan әdebiyet, poeziya turaly aitarymyz – qaynargha, negizge, últtyq, týrkilik, túrandyq negizge qayta oraluymyz kerek demekpiz. Qiyan-qyrdaghy Asan ata, Qorqyt babadan bastap, Abay, Maghjan, Ahmet qatarly úlylargha bet búryp, boy týzeuimiz kerek. Sol danyshpandar jasap qaldyrghan asyl ónege, mektepter jeterlik. Tek niyetti, pighyldy, jýrekti taza, týzu ústap, batysqa - jatqa qisayyp, qynyrayyp qalghan tonmoyyndy Shyghysqa - ózimizge qaray iyip әkeluimiz kerek» [ 2 ]  dep, dәlel-dәiegi kemeldi, memleketshildikke meyiri aughan kóni-kýy talabynan shyghatyn, últtyq ruhqa toly, tili ótkir kezdiktey qylpyldap túrghan, maytalman, eleuli enbegine nýkte qoyady.

Jalpy, qazaq sovet әdebiyetining «enbekshil, tapshyl» «Alyptarynyn» sayasy auqym túrghysynda jazylghan «1) Úl oktyabri revolusiyasy, Sovet ókimeti, Qyzyl armiya, 2) I. I. Leniyn, Kommunist partiyay 3) Revolusiya arqasynda bostandyq, tendik alghan qazaqtyng júmysshylary men jalshylary, әielderi, solardyng quanyshy, is-әreketi» [9, 66] qatarly taqyryptardy talghajau etken sosiyalistik realizm baghytyndaghy madaq pen naturalizm taqyrybyndaghy shygharmalardyng kýni ótti desek te, elimiz egemendik alghannan bergi otyz jylda da onyng sarqynshaqtary, sarqynshaqtary emes au, onyng dәl ózi tәuelsiz qazaq әdebiyetining shygharmashylyq betalysynan әlide aryla qoymaghandyghy ókinishti. «Bizding qazirgi aqyndarymyz Aqordany jaghalap, ózining aqyndyghyn bayaghynyng bolys-súltandyqty aqpatyshanyng mórimen bekittirgeni sekildi kýndiz-týni sony kýtip jýrgeni jasyryn emes. Tipti, alghyshattar pen «sólkebaylar» ýshin jeke basqa tabynyp, madaq ólenning maytalmandaryna ainalghan «Saray aqyndar» shoghyry jetkilikti. Olar ózining tughan halqy ýshin, qoghamdyq túrmystyn, sayasy jýiening әlsiz túsyn Abaysha syn qamshysynyng astynan aludy ar kóretin sekildi. Abaydyng marapattaushysy halyq ekendigin olar mýlde týsinbeytindigine tandanbay túra almaysyn. Onday aqyndar ýshin óleng jasampazdyghy oiynshyq sekildi. Sol oiynshyqty kónergende laqtyryp tastay salatyn nemese sanasy eseyip, erjetkende jylystap shygha beretin bala minez, jel yghyna jyghylghysh «aqyndarymyzdyn» az emestigine basylym betterin bermeytin madaq ólenderding ózi kuә. Búnyng bәri daryndy óleng shygharmashylyghy sekildi kiyeli ónerding jan dýniyesin jete týsinbey, shúrayly shygharmashylyqty qorlaudan basqa eshnәrse emes» [13, 344]. Sol sebepti qazaq sovet әdebiyetining adghashqy kezeninde qalyptasqan «bayshyl, últshyldar» men «enbekshil, tapshyldar» ortasyndaghy qian-keski sayasy ústanymdyq aiqas býgingi kýni әdeby shygharmashylyqty ardyng isi, qazaq ruhaniatynyng jany, memleketshilikti kemeldi týrde qalyptastrudyng alty taspa qamshysy dep týsinetin «últshyldar» men orys biyligine kýilep, qytay qyzyl yuanynyng sazyna biylep kele jatqan, synnan kóri marapat pen madaqqa bas iyetin, ózimshil de jaghympaz «biylikshilder» ortasynda әli de jalghasyn tauyp kele jatqany jasyryn emes. Óitkeni biz әli kýnge deyin qazaq qandy әlipbiyimizdi qoldanysqa engize almaumen birge memilekettik til men dәstýrli qazaq nanym-senimining ózekti mәselelerin bir jýiege týsire almay jýrgende, qazaq últynyng iydeyalogiyalyq baghyty dalada qaldy. Sóitip otyz jyl boyy «Núrotannyn» soyylyn soghyp, keude kerip maqtanudan qolymyz tiymey, shyndyq pen ótirikting ara jigin ajyraty almay, әli de shynayy tәuelsizdikke baratyn joldyng qaysy ekendigin angharudan aulaqtap, taram-taram bolghan taghdyrly jol aiyryghynda anyryp túrmyz. Mine, osy bir ótkir de kezek kýttirmeytin mәseleni últtyq mýdde túrghysynan sheshu bizding eldikti, memleketshildikti minsiz qalyptastyratyn bolashaghymyzben tikeley baylanysty. Óitkeni biz aqty aq, qarany qara, shyndy shyn, ótirikti ótirik dep tarihy bolmystaghy «auqymshyl shygharmashylyq» jәne sayasy ústanym jaqtaghy qatelikterimizden sabaq almasaq, býgin de jaghympaz, jalpaqsheshey, ózimshil, biylikqúl bolyp bara jatqan bizdi kórip ósken úrpaghymyz Maghjan ruhyn tu etip kótergen Álimghazy Dәulethan sekildi qazaq últtyq ruhynyng jansebil úly túlghalaryn jatyrqaytyn bolady da, últtyq memleketimizding taghdyryna zor qauyp tónedi.

Qysqasy, dýnie әdebiyeti tarihynda óz sayasy ústanymyn, biylik jýiesinde erekshe dәriptegen sayasatkerler legi tabysqa jetse jetken bolar-au, alayda óz shygharmasyna auqymdyq sayasy sanany sindirip jazghan «qalamgerlerdin» shygharmalarynyng әdebiyet tarihy sahnasynda kórnektilengeni joqtyng qasy. Sol sebepti de olar «Saray aqyndary» degen kýlkili ataqqa ie bolghany belgili. Osy túrghydan alyp qaraghanda adam balasynyng belgili bir uaqyttaghy merzimdik qajettiligi negizinde tuyndaghan ólender yaghny arnau ólender, madaq ólender, nasihat ólender, ósiyet ólender, bata-tilek ólender, mún-sher ólender, nauryz ólender, merekelik ólender, merzimdik ólender, hat ólender, sayahat ólender, sayasy ólender, senim-nanymdyq ólender, túrmys-salt ólender, shejire ólender qatarly taqyrpta qalam terbegen, bir mezgildik ótpeli oi-sezim úiqasyna úiyghan nemese oi-sezimin bayandau, týsindiru, payymdau sipaty qatarynda taqpaqtap beyneleytin, saryndy óleng jazatyn «aqyndar» shygharmashylyq maydanynda qaulap ósip, qaptap ketkendikten, Múqaghaly Maqataev «Ádebiyetimizdi aramshópterden tazartatyn kýn tuar ma eken?!» dep әlemge jar salghany shyndyq. Sondyqtan biz qandayda bir qalamgerding qazaq әdebiyeti tarihynda oryn teuip qalu-qalmauyn óz ýgit-nәsiqatyn jasap, maqtap-madaqtaghan sayasat sahnasyndaghy biylik emes, naghyz shygharmashylyq negizde tuyndaghan, oqyrmannyng kónil-kýy kókjiyeginen oiyp oryn alatyn, daryndy ólender sheshetindigin anyq týsinuimiz kerek. Óitkeni oi-sezimdi sheshensu túrghysynan beyneleu saryndy ólen, al býkpeleu nemese suretkerlik túrghysynan beyneleu daryndy óleng bolady. Birinshisinde maqsat, ekinshisinde tәjiriybe sabaq tekteledi. Onyng ýstine ólenning shoulyq sipatqa ainalyuy «aqynyn» bir mezgil tanymaldyghyn kórnektilendirip, ataq-abroyyn asqaqtatqanymen, óleng ónerining suretkerlik negizdegi mifologiyalyq ereksheligin joqqa shygharady. Sondyqtan  sheshendik óner men naghyz aqyndyq ónerding ara jigin ajyrata almay aljasyp, aramter bolghan, úranshyl, tapshyl, shoumen «aqyndar» legining «Maghjandy uayymshyl, zar zaman jyrshysy, kýni ótken eskilikting joqshysy dep qaralaushylar aqynnyng san qyrly, san tolqymaly, syrshyl da asqaq aduyn jan qúbylysyn, ruh silkinisin týsine almaghannan, nemese әdeyi týsingisi kelmegennen» [ 2 ] aqyry Maghjan ústanymyna tәn asqaq Alashtyq ruh pen kórkem suretker sheberlik aldynda tizerleuge mәjbýr boldy. Mine, búl óz últyq ar-namysyn bir japyraq nan men ataq-abroygha satqan «ótirikting qúiryghy bir-aq tútam» ekendiginin, shyndyqtyng shyghatyn jeri qashanda shyng basy bolatyndyghynyng aiqyn dәleli.

PAYDALANGhAN ÁDEBIYETTER TIZIMI:

1. Maqataev M. Kýndelik. - Almaty: «QAZaqparat», 2015. – 48 b.

2. Álimghazy Dәulethan. Júldyz. 1994 j. № 5-6.

3. Seyfullin Sәken. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. Birinshi tom. Ólender men poemalar. – Almaty: Jazushy, 1986. – 344 b.

4. https://kaz.nur.kz/kaleidoscope/1810949-sken-sejfullin-debi-mra/

5. Júmabaev Maghjan. Shygharmalary (әdeby basylym). 1-tom: Ólender, dastandar / Qúrast. Sәndibek Júbaniyazov. – Almaty: Jazushy, 2013. – 376 b.

6. Əbdimanúly Ó. Maghjannyng aqyndyq əlemi. Qaraghandy uniyversiytetining habarshysy. «Filologiya» seriyasy. № 2 (66) / 2012.

7. 20-30 jyldardaghy qazaq әdebiyeti. 1- kitap. - Almaty: «Ghylym», 1997. - 512 b.

8. Ábdiqalyq K.S. Orynhanova Gh.A. Maghjan Júmabaev ólenderindegi últ mәselesi. Almaty qalasy tilderdi damytu, múraghattar men qújattama basqarmasy. Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti Qazaq әdebiyeti kafedrasy. Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan «QR - daghy memlekettik til sayasaty jәne qazaq әdebiyetindegi últtyq iydeya» atty halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq komferensiya materialdary. - Almaty: 2015.

9. Beysenbay Kenjebaev. Jiyrmasynshy jyldardaghy qazaq sovet әdebiyeti.

- Almaty: Qazaqtyng memlekettik kórkem әdebiyet baspasy, 1961. – 120 b.

10. Seyfullin Sәken. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. Besinshi tom. Maqalalar, publisistika. – Almaty: Jazushy, 1988. – 304 b.

11. Aymauytov J. Maghjannyng aqyndyghy turaly. Bes arys: Estelikter, esseler jәne zertteu maqalalar. Qúrastyrghan: Áshimjanov D. -Almaty: Jalyn, 1992.

12. Túrsynbek Kәkishúly. Dala dauylpazy. Ghúmyrnama. - Almaty: «Qazyqúrt» baspasy, 2005. - 408 b.

13. Bekqoja Jylqybekúly. Ólenning ózegi. Monografiya. - Almaty: 2022. «Ýsh Qiyan» baspasy. - 384 b.

Bekqoja Jylqybekúly,

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, әdebiyettanushy, aqyn, audarmashy

Astana, EÚU

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 929
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 631
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 1335