Býgingi kýnderi adamzat qoghamynda ruhany qúldyraudyng belgisi etek aldy. Bolmystyng birligi býlinip, memleketterdin, últtardyn, dinderding arasyndaghy alauyzdyq ushyghyp, týrli bólikterge bóline bastady. Tipti bir halyqtyn, bir dinning arasynda týsinbeushilikter, alauyzdyqtar tuyp otyr.

Ómir maydan alanyna ainala bastaghan tәrizdi. Biylghy mamyr aiyndaghy internet jýiesinde keninen taraghan meshittegi bolghan «әmiyn» degen sózdi aitqany únamaghany ýshin bolghan eki músylmannyng arasyndaghy tóbeles osynyng bir kórinisi. Allanyng ýii bolyp tabylatyn qasiyetti jerde eki músylmannyng múnday masqara әreketin qalay týsinuge bolady? Búl tek qana halyqtyng ruhany dengeyining qanday tómen qúldyraghanyn kórsetedi. Múnday әreketter meshittegi uaqyttyng manyzyn, namazdy ne ýshin oqyitynyn, onyng sauabynyng ne ekenin bilmeytin,  imansyz qylyqtyng kýnәsinen mýldem habarsyz ekenin bildiredi. Onyng týpki negizi ómirding mәnin dúrys týsinip, ony dúrys qabylday almauda jatyr.

Abay ilimi boyynsha, sana dengeyine baylanysty ómirding eki týri bolady. Birinshisi, ómir qyzyq kóru ýshin berilgen. Múnday oidaghy adamdar ózderining nәpsilerin tolyq qanaghattandyrugha úmtylady. Dinning ózin osy maqsatta paydalanady. Búlar imansyz, Abay kórsetken «jarym adamdar». Ekinshisi, ómir ruhany damugha arnalghan, al búl dýnie ruhany jetiluding qúraly. Birinshileri ómirding ekiúdayylyq kórinisinde quanysh pen qayghynyng qúrsauynda jantalasyp jýrse, al ekinshileri ruhany jolgha týsip, Qúdaydyng shapaghatyna bólenip ómirding lәzzatyna shomylyp jýrgender. Búlar imandy adamdar.

Endi Abay taghylymy boyynsha osy eki ómirge tolyghyraq toqtalayyq.

Ómir qyzyq kóruge arnalghan:

Elding kópshiligi osylay dep oilaydy, jәne ómirdin, qorshaghan tabighattyng bererin tolyq alugha úmtylady. Múnday kózqaras tәn qúmaryn kýsheytip, jan qúmaryn úmytugha alyp keledi. Adamnyng úlghayghan egoistik niyeti qúlqyn qamyn ósirip, ómirdi ózining paydasyna qoldanugha úmtylady. Qoghamda alauyzdyqtar tuyp, qorshaghan tabighat býline bastaydy.

Egoizmnyng kýsh aluynyng sebebin Abaydyng «Aqyl men jan – «men ózim», tәn – «meniki», «men» men «menikinin» maghynasy eki» degen ghibratty sózinen tabugha bolady. Adam ózining jan ekenin úmytyp, tәnmen balay bastaghanda egoistik niyet tuady. Ruhany bolmys mәngilikti jәne, sondyqtan, ózining mәnigilikti jan ekenin biletin adam eshkimdi alalamay, Bolmystyng birligine úmtylady. Zattyq bolmys uaqytsha jәne shekteuli bolghandyqtan, ol Bolmystan bólinip, tek qana ózining qúmaryna úmtylady. Osylay basqanyng niyetinen bólek egoistik qasiyet payda bolady. Búl egoistik qasiyet birlikti búzyp, bólshektep, aqyry qanda kórinis bolsa da oryng jryylyp ketuine alyp keledi. Fәny әlem deginimiz osy bolyp tabylady. Adamdar ózderining qúlqyn qamynan shygha almay, Bolmys birligin búzyp jekeshelenedi. Qoghamnyng birtútastyghy býlinip, aqyry joghalyp ketedi. Sebebi, biriktiretin ruhany kýsh – mahabbat joyylady. Abay «Keyde eser kónil qúrghyryn» atty óleninde «Mahabbatsyz – dýnie dos, Hayuangha ony qosyndar» deydi. Fәny әlemde jan iyeleri tórt nәrsemen shúghyldanady. Olar – tamaq, úiqy, qorghanys jәne jynys qatynasy. Búlar hayuanattar әlemine de tәn. Tәn qúmary. Osy tórteuimen ghana shúghyldanatyn adamdardyng hayuanattardan aiyrmashylyghy bolmaydy. Abay «Hayuangha ony qosyndar» dep otyr. Olargha dýnie qymbat, sondyqtan olargha «dýnie dos». Jýrek kózi jabyq bolghandyqtan, olarda mahabbat joq.

Ruhany mesheu adamdardyng sipatyn berip, olardyng minezderin Abay kóp synaydy. Fәny ómirding ótkinshi, aldamshy ekenin, onyng yqpalynan shyghu jolyn kórsetip, danyshpan kóp aitqan. Biraq, oishyldyng ózi jazghanday «Aqymaq kóp, aqyldy az». Onyng bergen taghylymyn keybir ruhany mesheuler dúrys qabylday almay, teris týsinip, hakimge qarsy sózder aityp, tipti, onyng jazghan ghibratty sózderin basqalargha tanyp jýrgender bar. Onday ruhany mesheulerding әrbir qoghamda bolatynyn eskertkendey, hakimning ózi «Nadandyqpen kim aitsa, Onday týpsiz sózge erme» deydi.

Bolmys kórinisterin ózderining qúlqyn qamy ýshin paydalanatyn múnday adamdardy Abay músylman emes dep baghalaydy. Olardyng músylman emes ekenin bylay dep týsindiredi.

Kimde-kim ahiyrette de, dýniyede de qor bolmaymyn dese, bilmek kerek: esh adamnyng kónilinde eki quanysh birdey bolmaydy, eki yntyq qúmarlyq birdey bolmaydy, eki qorqynysh, eki qayghy – olar da birdey bolmaydy. Múnday eki nәrseni birdey bolady dep aitugha mýmkin emes. Olay bolghanda, qay adamnyng kónilinde dýnie qayghysy, dýnie quanyshy ahiyret qayghysynan, ahiyret quanyshynan artyq bolsa – músylman emes.

Osylay Abay qoghamnyng ruhany azghyndau sebebin kórsetedi. Bolmystyng zattyq bóligine ghana qúnyqqan adamnyng tolyq boluy mýmkin emes. Abay onyng qúrsauyndaghylardy jarym adam, al olardy tәrbiyelep, oqytatyndardy jarym molla dese, ózderining ruhany dengeyin jarym músylman dep ataydy. Jarym músylman – ózin músylman dep atap, biraq músylmandyq qaghidalardy oryndamaydy. Kerek bolsa ol Alla Taghalagha qúlshylyq jasau emes, kerisinshe, ózine keregin súrap, Ony ózining qyzmetshisi qylyp alghysy keledi. Olardyng ústazdary da ózderine sәikes jarym molla, yaghny múnafiq (ishi kәpir, syrty ghana músylman) bolyp keledi.

Dúrys bilim bolmaghan song olar ózderining aqylyn dúrys paydalana bilmeydi. Abay jetinshi qara sózinde «Kókirekte sәule joq, kónilde senim joq. Qúr kózbenen kórgen bizding hayuan maldan nemiz artyq? Qayta, bala kýnimizde jaqsy ekenbiz. Bilsek te, bilmesek te, bilsek eken degen adamnyng balasy ekenbiz. Endi osy kýnde hayuannan da jamanbyz. Hayuan bilmeydi, bilemin dep talaspaydy. Biz týk bilmeymiz, biz de bilemiz dep nadandyghymyzdy bilimdilikke bermey talasqanda, óler-tirilerimizdi bilmey, kýre tamyrymyzdy adyraytyp ketemiz» – deydi.

Nadandyq qúrsauynan shygha almay, oi-óris tarylyp, dúrys pen búrysty aiyra almaghandargha ómirding tereng syrlaryn týsinu qiynnyng qiyny. Olardyng bilimge qúlqy bolmaghandyqtan sanasy óspegen, oi-óristeri jas balanyng dengeyinde qalghan, ómirding jyltyraghyna әues, tez aldanyp, tez qúbylady. Múnday beysharany Abay «Boyy búlghan, sózi jylman, kimdi kórsem men sonan, betti bastym, qatty sastym, túra qashtym jalma-jan» dep sipattaydy. Jenil ómir izdegendikten olar úrlyq-qarlyqqa, mansapqorlyqqa, jemqorlyqqa jaqyn bolghandyqtan, kinәrәtti isterge baryp, qogham zandylyghyn onay búzady. Biraq, ol – arsyzdyq belgisi ekenin elemeydi.

Býgingi ómirde jarym adam qatarynda qarapayym pendeni ghana emes, qoghamnyng joghary dengeyindegi lauazymdy adamdardy da kórip jýrmiz. Osylay jarym adam qataryna aqyly tómen, sezimderin basqara almaytyndar ghana emes, sonymen birge, aqyly joghary, biraq ruhany mesheulikten ol qúraldy teris baghytta paydalanatyndar da jatatynyn kóremiz. Búlar imany joq, yaghny jýrekteri   nәpsimen bylghanghandar. Kókirek kózi jabyq bolghandyqtan, olarda úyat joq. Úyat bolmaghandyqtan, olardy nәpsi basqarady. Osylay «jarym adam» satysy adamdardyng mansaby, qoghamdaghy alatyn orny emes, sanasynyng tómendigimen, adamgershiligining joqtyghymen baylanysty ekenin kóremiz.

Jýrekte qayrat-jiger joq, keudede sәule joq, kónili kýngirt, onday ruhany qaranghy adamdardy oishyl ýshinshi qara sózinde bylay dep suretteydi:

«Hamma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz, qorqaq maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge dostyghy joq jandar shyghady». Osylay korrupsiya, paraqorlyq, sauyqqúmarlyq qúrsauyndaghy býgingi zamanymyzdy kóruge bolady. Elimizding býgingi sayasiy-әleumettik jaghdayynyng qúldyrauyn Abay osylay týsindiredi.

Eng qauypty qúbylystyq biri otbasynyng kýireui. Búghan ateistik dәuirding yqpaly ýlken boldy. Kommunistik dәuirding alghashqy jyldary әiel men erkekti tenep, olardyng arasyndaghy jynys qatynasty «Bir staqan su ishumen» tenep, jauapkershilikti úmytyp, oghan tolyq erkindik berdi. Ómir múnday qúbylystyng óte qauypty ekenin kórsetkennen keyin, beybereket jynys qatynasyna tyiym salyndy, biraq «әiel men erkek ten» degen tújyrym saqtalyp qaldy. Otbasy birtútas qoghamnyng bir bóligi, sondyqtan ol da tútastyghyn saqtauy kerek. Tútastyqty saqtaudyng belgili bir tәrtibi bolady. Ol tәrtip tirshilik barysynda qalyptasqan tabighy mindettermen shekteledi. Býgingi zamanda búl shart eskerilmey, otbasynda kelispeushilik kóbeyip, әiel men erkekting arasynda qarsylyq tuyp, otbasynyng shyrqy búzyla bastady. Erli zayyptylar arasyndaghy búrynghy syilastyq, qamqorlyq endi ózara kelispeushilik pen qayshylyqtargha ainaldy. Nәtiyjesinde internet jýiesindegi aqparatqa qaraghanda Qazaqstan búl salada ekinshi oryngha shyqqan eken. Otbasynyng múnday kýireui halyqtyng ósimin tómendetip, halyqtyng mýldem qúryp ketu qaupin tudyruy mýmkin ghoy.

Shyn mәninde, ruhany jetiluding negizgi maqsaty ómir kórinisterin dúrys paydalanu arqyly ruhany jetiluge arnalghan. Múnday dengeyge jetken adam oy órisin tolyq ózgertedi.

Ómir ruhany damugha arnalghan:

Múnday týsiniktegi adam qoghamnyng birlestigine úmtylyp, qorshaghan ortany ózin jetildiru ýshin paydalanady. Ómirdi jetilu ýshin paydalanghanda adam uaqyttyng mәnin jaqsy bilip, әrbir sәtin dúrys paydalanugha úmtylady.

Ruhany damugha úmtylghan adam Bolmys biriligin saqtap, ómirding әrbir kórinisin dúrys jәne tolyq paydalanugha tyrysady. Ómirding alghashqy bóligi otbasy bolyp tabylady. Otbasyndaghy adamdar birimen biri tabighy zandylyq boyynsha baylanyp, tuystyq qatynasta bolghandyqtan, olar ómir sabaghyn eng әueli otbasynan bastap alady. Bala men ana tabighy baylanyp, arasynda sýiispkeshilik ornap, mahabbat sezimi oyanady. Mysaly, sol sebepten kóp balaly analar әdette óte meyirimdi, әri qamqorly bolady. Ýlken otbasynda tәrbiyelengen balalar da sabyrly, shydamdy, minezining túraqty boluy da osynyng bir dәleli bolyp tabylady. Múnday otbasynda әrkim ózining ómirdegi ornyn jaqsy bilip, birlik pen ýilesimdilikke ýirenedi. Otbasy qúndylyqtary jaqsy saqtalyp, ózara syilastyq ornaydy. Adam búl ómirde shynyghyp, jetilu ýshin taghdyr oghan tughan-tuysqandardy belgili bir maqsatpen beredi. Otbasyndaghy әrbir adamnyng ózindik orny jәne maqsaty bar. Olardyng arasyndaghy qarym-qatynastar ómirden sabaq alyp, adamnyng belgili bir qasiyetin jәne minezin qalyptastyrugha arnalghan. Eger osyny dúrys týsinetin bolsaq, kim bolsa da, tuystyq qatynasty dúrys paydalangha úmtylady. Odan bas tartudyng ornyna, kerisinshe, ózine sabaq alugha úmtylady. Jetilu jolyndaghy otbasynyng ýilesimdiligin saqtau adamgha berilgen alghashqy synaq tәrizdi. Búl synaqtan dúrys ótip, sabaq ala bilgen adamgha qogham ómirindegi qayshylyqtardy jene bilip, ózine ghibrat alu onay bolady. Ómir mektebi otbasynan bastalyp, qoghamdy, últty, dindi, «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» dengeyne jetip, arnasyn әri qaray kenite beredi. Adamnyng jetiluine taghdyr, mine, osynday sheksiz mýmkindik bergen.

Bolmystyng bir bóligi retinde әrbir jan ózin tanyp, tiyesili ornyn tapqysy keledi. Múnday tújyrymdy Abaydyng «Sen de bir kirpish dýniyege, Ketigin tap ta, bar, qalan» degen sózi de  rastaydy. Dinning maqsaty da ózin ózi tanu arqyly jangha ózining Bolmystaghy alghashqy ornyn tabugha mýmkindik beru. Dinderding qaysysy bolsa da, adamnyng jýregin tazartu arqyly Abay kórsetken ómirding negizgi maqsaty bolyp tabylatyn «Týp IYege qaytugha» kómektesedi. Ómirding maqsaty Týp IYege qaytu ekenin Abay ghana emes, búrynghy ótken danyshpandar aityp, dinderding qaysysy bolsa da rastaydy. Ózining ómirin jalghan dýniyege aldanyp bosqa ótkizbeu ýshin әrbir adam búl aqiqatty jaqsy bilip, qabyldauy kerek.

Jan Tәnirding bir bóligi bolghandyqtan, ol ýnemi ózining alghashqy ornyna, Týp IYege oralugha úmtylady. Sol ýshin din beriledi. Din adamgha imandyq berip, ghibadat arqyly imandy tolyqtyrady. Tolyqqan iman óse kele, Allagha degen mahabbatqa ainalady. Osylay Abay kórsetken «Sen de sýy ol Allany jannan tәtti»  dengeyge kóteriluge bolady. Búl ruhany jetiluding shyny. Adam ómirinde búdan joghary shyng joq, odan әri shybyn jan Ghaziz janmen toghysyp, birigedi. Búl dengey -- tolyq adam satysyndaghy әulie dengeyi. Adamzat ýshin búdan joghary dengey bolmaydy. Búl jetilu mejesi, adam ómirin baghyttaytyn shamshyraq, ruhany joldaghy mayak. Abaydyng «tolyq adam» iydeyasy osyny bildiredi. Biraq búl jolgha týsu ýshin ómirdi dúrys paydalana bilu kerek. Ómirdi dúrys paydalanu degenimiz taghdyrdyng bergen búl qúndy silyghyn dýniyenin   qyzyghy ýshin emes, ony ruhany jolda jetilu ýshin qolanudy bildiredi. Ol ýshin ómirding mәni men mәnisin naqty bilip, onyng jetilu joldaghy qúral ekenin jaqsy týsinu kerek.

Sonymen, Abay ilimi boyynsha, ómirding maqsaty – adamnyng nәpsisin qanaghattandyru emes, ony qúral retinde paydalanyp, ózin-ózi tanu arqyly Týp IYege qaytu eken.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz