Júma, 22 Qazan 2021
Bilgenge marjan 4249 5 pikir 2 Qyrkýiek, 2021 saghat 11:50

Altyn orda: KSRO taraghannan keyin jazylghan enbekter

5 bólik

A. Bushkov óz kezeginde Úly Dala jayynda Altyn Orda kezindegi tarihty búrmalaudyng qalay oryn alghanyn sóz etse, ukrainalyq tarihshy-jornalshy Anatoliy Jeleznyy Altyn Ordagha deyingi tarihty janasha tәpsirleydi.

ANATOLIY JELEZNYY ORYS RUHYNYNG IRGESIN ShAYQALTQAN ZERTTEUShI

Oljas Sýleymenovting KSRO-nyng әsire orysshyldaryn dýr silkindirgen «Az y Ya-synan» keyin taghy bir orystyng ejelgi mәdeny jәdigeri sanalatyn «Igori jasaghy turaly jyrgha» kiyevtik jornalshy Anatoliy Jeleznyy janasha, dәstýrli emes kózqarasyn algha tartyp, tek әdebiyettanushylar, tilshiler, tarihshylardy ghana emes, kózi ashyq, kókiregi oyau júrtshylyqty oigha batyryp, sony negizde oilaugha týrtki bolatyn «Igori jasaghy turaly janasha sóz, dәstýrli emes kózqaras//Novoe slova o polku Igoreve netradisionnyy vzglyad » atty tuyndysyn ómirge әkeldi.

Avtor orys tilining qalyptasuyna týrki tilining yqpal etkenin, onyng izderining zamanalyq orys tilinde jusa ketpestey saqtaluyn, jәne slavyan sózderining iran-ýndilik negizin joqqa shyghara otyryp, búryn sóz etilmegen arabizmderdi, ukrainizmderdi alghashqylardyng biri bolyp sóz etedi. Ózin Oljas Sýleymenovting shәkirti sanaytyndyghyn jasyrmaydy. Biz osy 300 bettik zertteuding kirispesindegi: «Mәselening qysqasha tarihy», «Avtorgha Sózdi jazugha ne týrtki boldy» jәne «Orys tilining shyghu tarihy» atty birinshi bóliminde «Orys tilindegi týrkizmder», «Orys grammatikasyndaghy týrki atavizmi», «Orys leksikonyndaghy týrkilik ilki negiz» jәne «Slavyan tilining Rusike engizilui» taraushalar bar, kitap sonynda «Oljas Sýleymenovting haty» t.b. taraushalar men bólikterden túrady.

Halyqaralyq baylanystar (mәdeniy-kórkem, әsirese, әdebiy), kórip otyrghanymyzday, aimaqtyq jәne últtyq әdebiyetting eng manyzdy faktory (tipologiyalyq úqsastyqpen qatar) simfoniyalyq birligining qalyptasuy men bekemdeluin qúraydy. Biraq osynday bar nәrseni joq etem deu orys ghalymdary ýshin týkke túrmaydy. Europalyq әser auyzgha alynyp, tarih qoynauynda búghyp jatqan týrkilik yqpal, ruhany bastau kóz mýldem elenbeydi. A.Jeleznyy orys zertteushileri ishinde birinshi bolyp, europa tilderindegi týrkilik negizdi auyzgha alady. Endi tәrjimagha kezek bereyik. Sonymen....

Mәselening qysqasha tarihy

Otandyq mәdeniyetke joghalyp tabylghan ejelgi orys tuyndysy «Igori jasaghy turaly jyrdyn» qaytyp oralghanyna mine 200 jylday uaqyt boldy. Atalghan eki jýz jyldyqtyng aralyghynda bizding tarihshylar, әdebiyettanushylar, filologtar, lingvister, jәne etimologtar osy erek tuyndynyn  әr faktisin, әr frazasyn, әr sózin týpkilikti zerttep, ózderinshe týsindirdi.

Álbette, orsan zor kitaptar jazylyp, sansyz dissertasiyalar qorghalyp, kóptegen ghylymy ataqtar berildi. Osynday tegeuirindi úzaqqa sozylghan órelilik shabyluynan keyin poemada birde-bir týsiniksiz, úghynylmaytyn jer qaluy mýmkin emes siyaqty, bәri taldanyp, bәri aiqyndalyp qoyghanday.

Onyng ýstine, men óz moynyma jauapkershilikti ala otyryp, orys poemasy turasyndaghy aitylugha tiyisti eng bastysyn osy kýnge deyin eshkim aitqan joq dep mәlim etemin.

Tamyryn terenge jayghan slavyandyq basymdyqtyng iydeyasymen tәlim-tәrbie alghan bizding ghalymdar ejelgi orys halqynyng qalyptasuynyng barsha tarihy jәne mәdeny ýderisterinde Ejelgi Rusiting payda bolyp, kenge qanat jany «Povesty vremennyh let»-ting qay kezde japsyrmalanghany belgisiz bóliginde tógilte jazylghan: «Drevlyandar mal siyaqty tirshilik keship, birin-biri óltire salatyn, adal-aram demey tamaqtan ótkenning bәrin it bylapys jey beretin, nekege túrmay tómen etek enkeyse boldy, aighyrday shabatyn. Radimichter men vyatichy jәne sevorolardyng salt dәstýrleir bir edi. Ormanda jabayy anday órip jýretin, qolyna týskenderin qylghyp salyp talghajau etetin jәne ata-analary men jengelerining kózinshe auyzdaryna ne kelse sony aitatyn...»  bos jatqan jerlerden emes, jartylay jabayy taypalardan emestigin  esh payymday almady.

Joq, Rusi әldebir sәtterde shekarasy Edilden Dunaygha deyin sozylghan osy jerde sәn-saltanat qúrghan týrki órkeniyeti – Úly Búlghariyanyn, odan keyin Askolidting Orys qaghanatynyng әleuetti taghantasynan qalyptasty. Osy týrki órkeniyeti Orta Dnepr boyyna engende shoqyndyrylu jәne slavyandandyrugha úshyrap, býginderi biz ejelgi orys dep atauymyz qalyptasqan әbden ózgeriske úshyraghan jana týrki-slavyan qauymdastyghyn ómirge әkeldi.

Bizding kóne tarihymyzdaghy týrki aspektisin qarastyratyn auqymy zor әdebiyet bar. Osy әdebiyetterding tizimining ishinde Orta Dnepr aimaghynyng týrkilik ótkenin dәleldeytin, әri kóptegen faktilerdi dәiektep keltiretin  mening «Ocherky predystoriy Kiyevskoy Rusi» atty kitabymda bar.

Tarih donghalyghynyng osylaysha ainaluy óz boyyna әri týrkilik, әri slavyandyq leksikany sinirgen әldebir týrki-slavyan surjiygin (dýbәrasyn) jasap shyqty. Tek osyny eskergen shaqta ghana «Igori jasaghy turaly jyrdyn» tili men mәtinin dúrys úghyna alamyz.

«Sózdin» (men poemany úzyn sýre josyltpay qysqasha ataudy osylaysha úigharyp otyrmyn) úzaq ghasyrlyq úmytyludan jalghyz aman qalghan bumasy ózining oraluy men shyghyraudyng týbine ketip ajal qúshqany ýshin tolyq jәne basy býtin orys eskiligin jinaushy graf Aleksey Ivanovich Musiyn-Pushkinge mindetti. Qasiyetti Sinodtyng ober-prokurory, kórkem Akademiyanyng preziydenti  oryntaghyn iyelenip, Ekinshi Ekaterina patshayymnyng jogharghy qoldauyna ie bolyp, monastyr múraghattary men kitpahanalarynan ejelgi orys tarihy men sóz ónerining jazba jәdigerlerin ózine alu qúqyghyn iyelendi.

Osynday qúdiretti qúzyrlyqtyng arqasynda ol az uaqyttyng ishinde óte kóp orys eskiligining jeke kolleksiyasynyng birden-bir iyesine ainaldy.

Osynday jolmen óz qolyna jalpymemlekettik manyzy bar erek tarihy materialdardy shoghyrlandyryp, olardy kәdege jaratuda qara niyettilik tanytty. Mәskeuge Napoleon әskeri taqap qalghan shaqta graf bagha jetpes qoljazbalar men eksponattardy taghdyrdyng tәlkegine tastap beze qashty.

Qatigez taghdyr 1812 jylghy Mәskeudegi alapat órtte onyng jiaghandarynyng bәrin jalmady. Tek orys-fransuz soghysy bastalardyng aldyna graf baspadan shygharyp ýlgergenderi ghana saqtaldy. Osy otqa oranghandardyng ishinde «Sózdin» eng jalghyz bumasy da bar edi.

Mine, kóne orys jәdigerining tabyluynyng qysaqasha tarihy tómendegidey. Birde, XVIII gh. 90-shy jyldary A.IY.Musiyn-Pushkin Spass-Yaroslov monastyrynyng arhimandriyti Ioilidan ejelgi orystyq aqsýiektik tuyndylaryn qolyna týsiredi.

Ondaghy tiginde: «Hronograf»; «Vremenniyk, eje narisaetsya letopisanie russkih knyazey y zemly Russkyya»; «Skazanie ob Indiyskom sarstve»; «Povesti ob Akiyre Premudrom»; «Devgiyevo deyaniye» jәne soltýstik novgorodtyng kinәzi Igori Svyatoslavichting qypshaqtargha jasaghan sәtsiz joryghy turaly atausyz әldebir әngime boldy.

Jogharghy bilimdi graf ózining poetikalyq tilimen osyghan deyin belgili bolyp kelgen ejelgi orys sóz óneri ýlgilerinen aiyryqsha erekshelenip túrghan tuyndynyng ghalamat tarihy jәne kórkemdik qúndylyghyn birden týsindi. Tap osy kezde Reseyde kórkem әdebiyet qarqyndy damy bastaghan bolatyn, sondyqtan, osy jaghdaygha ory janadan tabylghan shygharma orys әdebiyetining ejelden tamyr tartqandyghynyng dәleli retinde qúlshynyspen qabyl alyndy.  Osyghan baylanysty Vissarion Belinskiy:

«Bizding әdebiyetishilerimiz ben qoy ýstine boz torghay júmyrtqalaghan dәuirding piitterimiz... Boyannan menestreli, truver, trubadu, bardtyng atauly esimin jasap, osyghan quana otyra, bay orys әdebiyetining HII ghasyrgha deyingi gýldenuin dәriptep ketti»,-dep jazdy (Belinskiy V.G. «Russkaya narodnaya poeziya»).

A. BUShKOV JÁNE ÚLY DALA

Ózim osy uaqytqa deyin «XVII ghasyrdyng bir tarihshysy» dep atap kelgen derek kózining qúpiyasyn jayyp salatyn kezim jetken sekildi.

Sóz «Skifiya tarihy» enbegining avtory әdiletsizdikpen esten shygharylghan orys tarihshysy Andrey Ivanovich Lyzlov turasynda bolmaq [Lyzlov A. Skifskaya istoriya. M.: Nauka, 1990.]. 1655 jyly sarayman otbasynda tughan ol... týrki jәne qyrymdyqtarmen bolghan soghystargha qatysyp, Penza ólkesining voevodasynyng orynbasary boldy. 1692 j. óz ghúmyryndaghy basty enbegi «Skifiya tarihyn» bitirdi. 1697 j. nauryzynan bastap, onyng esimi qújattarda atalmaydy, onyng sebebi ol osy jyly ómirden oza kerek.

«Skifiya tarihy» bar-joghy ýsh ret jaryq kórdi – 1776 j. Sankt-Peterburgte birinshi basylymy, al, 1787 j. Mәskeude – ekinshisi. Eng songhy ýshinshisi tek 1990 j. bar-joghy bes myng taralymmen basylyp shyqty. Zamana tarihshylaryna onyng búl enbegi esh mәlim emes, ol turaly mening kózimdi jetkizgen jaghday kezikti.

Qanday ókinishti. Lyzlovtyng enbegi bizge jetpegen orys jylnamalary (ara-kidik eske alynatyn «Jylnamashy Zatop Zasekiyn»), sonday-aq,  XVI–XVII ghasyrdaghy orys, poliyak pen italiyan (iyezuitterinin): Stryikovskiy, Beliskiy, Gvaniini, Baroniya, әri býgingi kýni basym kópshiligi iz-týzsiz joghalghan orys, poliyak, litva múraghattarynyng materialdary negizinde jazylghan. Belgilisi, Lyzlov minәjathanalar kitaphanasyn, mәskeu Patriarshasynyng riznisasynyng kitap qoymasyn,  әri Qazan jәne Astrahan múraghattary qújatarynda paydalanghanyn joqqa shygharugha bolmaydy, búnyng barlyghy Tatiyshevke jýz jyldan keyin «resmi» tarihty tәrk etetin «ersi» týiindeuler jasaugha soqtyrghanyn biz әriyne jaqsy bilemiz.

Onyng ýstine, Lyzlovtyng jazyp otyrghany tútastay jәne týgeldey  biz búrynnan birden bir senimdi dep boy ýiretip alghan dýniyelerge ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn ersi de, týbegeyli ózgeshe tarihty bayan etedi…

Lyzlovtyng enbegindegi barlyq ýzikterdi men qazirgi әdeby tilding ynghayyna keltirip audaryp shyqtym. Qyzyghushylyq tanytushylar bolsa, kórsetilgen bibliografiyalyq basylymnyng týpnúsqasymen tanysa alady.

Osylaysha, taqymdaryndy qysyp, delbelerindi bekemdep ústap sensasiyamen jýzdesuge dayyndala berinizder…

Lyzlovtaghy tatarlar... slavyandargha (fiyn-ugor jәne birden-bir týrkilik genofondyny saqtap qalghan noghaylar (qazan tatarlary) tuystyghy qazirde sóz etiledi de, olardyng arian dinin ústanghanyn «resmi» tarih býginge deyin jasyryp qalady – Abai.kz) tuys, onyng ýstine – europalyq halyq ekeninen bastayyq!

«Skifiya eki bólikten túrady: onyng biri biz, yaghni, Mәskeu: reseylik, litva, voloh jәne europa tatarlary túratyn europalyq bólik».

Búghan týsinikteme beruding de qajeti joq shyghar?

«Ekinshisi – aziattyq, onda soltýstikten batysqa deyin sozylghan barsha skif halyqtary túrady. Osy aziat skifterining qarasy óte kóp, әri týrlinshe ataularmen atalady».

Men osy bir ataulardy jipke tizip jatpaymyn. Dәl qazirgi sәtte meni bir ghana atau tauros ghana qyzyqtyrady. Osy – taurostargha biz ainalyp soghyp otyratyn bolamyz.

«Bes jýz jyl búryn, bәlkim odanda búrynyraq bolar, әldebir skif halqy óz tilderindegi atauy Mongali (sondyqtan onyng túrghyndarynyng atauy mongaily nemese mongaily dep atalyp jýrdi) degen elden shyghyp, biz tómende sóz etetin keybir elderdi jaulap alghan son, óz attaryn tartarmen (tatar emes) almastyrdy… ózderin ózgelerding osylay ataghandaryn jandary qalaydy».

Mine, endi mongholdyng izi tabyldy! Biraq ta «klassikalyq» versiyanyng jaqtaushylarnyyng quanuyna esh negiz joq, óitkeni, Lyzlov sipattaghan «Mongaili» nemese «mongaily»-lerding býgingi (orys pen týrki halyqtary «mongol//manghúl» dep ataytyn – Abai.kz) halhalargha esh qatysy. Odan ary bylaysha sóz etiledi: «Osy tatar – mongaildardan bizge, savromattargha, kelgen tatarlar, atap aitsaq: qyrymdyq, monkondyq, perekoptyq, belgorodtyq, ochakovtyq jәne  Palusmeotis kóli manyndaghy, yaghny Azuly tenizi manyn mekendeytin barsha halyqtar shyqty».

Basqa sózben aitsaq – týrkiler. Qyrymdyq jәne perekoptyq tatarlar – naghyz týrkiler ony joqqa shygharugha eshkim de, eshqashanda tyrysqan emes. Onyng ýstine, bizge belgili bolghany «belgorodtyq  tatarlardyn» da bar ekeni (biraq Belgorod bәrimiz biletin baghzy slavyan shahary dep esepteledi ghoy?!). Sonymen birge Lyzlov slavyan taypalary: moskva, rossiyan, litvy… qataryna qosatyn «europalyq tatarlardyn» da bar ekendigin esten shygharmanyz. Ne aitary bar, búnyng bәrin men oilap tapqan joqpyn, tek jogharyda sóz etken europalyq tarihshylardyng izimen jýrip óttim, olar nege ekeni belgisiz «tatar» jәne «qypshaq» tilderi... slavyan tilimen tuys dep esepteydi (orys tili degen til joq, ol týrki tilining slavyandyq dialektisi degen konsepsiyany sibirlik ghylymy ortalyqtardyng kópshiligi ústanady. Osyny biletin Bushkov úly orystyqqa basyp otyr – Abai.kz)! Stryikovskiy bylay dep jazady: «Pecheneg te, qypshaq ta, yatvyagy de litvalyqtar, olardyng tilderinde polyak pen rossiyan sekildi keybir ózindik erekshelik bar».

Lyzlovtyng kitaby 1692 j. jazyldy. Qarapayym  arifmetikalyq esepteu mynany kórsetedi: 1692–500 = 1192! Tap osy jyly «aziattyq Skifiya» payda boldy, yaghni, orys shekarasy manynda tatarlar tóbe kórsetti! Bәlkim, búdanda búryn shyghar – Lyzlov ózi ony bylay dep jazady: «Bes jýz jyl búryn, bәlkim odanda búrynyraq». Sonymen, 1223 j. Aziyanyng týpkirinen ayaq astynan soqqan qúiynday payda bola ketken eshqanday «eshkim kórmegen halyq» bolghan joq, onday halyq ómirde bolghan emes!

Lyzlov, sonymen birge, Shynghyshandy bayan etuinde, aldymyzgha Shynghyshan memleketining payda boluynyng eki núsqasyn algha tartady. Birinshisi boyynsha 1162 j. «Úlygh Hingiys» óz jasaghymen әldebir Unkam (Kereyding Vanhany boluy da mýmkin) patshalyghynan irge ajyratyp, ózining memleketin qúrady. Ekinshisi boyynsha, «Syngiys» ata qonysyn «mal-bastyn» ósuine oray emes, nekesiz tughandyghy ýshin әldekim óltiretin bolghan song tastap shyghyp, Edilding arghy betindegi ordasynyng negizin qalaydy.

Búl ýsh jýz jyl búryn Shynghys han túlghasy turaly dәldi mәlimet bolghan joqtyghyn, onyng esesine birin-biri joqqa shygharatyn anyzdardyng jetip artylatyndyghyn kórsetip beredi. Maghan keregi – óz versiyamdy qúlaghynan sýirep jaryqqa shygharu.

Biraq ta, «tatarlargha» oralayyq. Shyndyghynda, Edilding arghy betindegi «Chingiyz» qúrghan delinetin ordanyng mysalynan kórinetini, bizding kәsiby tarihshylar esh qymsynbay danghoylyqpen alys ótkendegi  әriptesterin «týzeydi».

Biz osyghan deyin esimin auyzgha alghan tarih ghylymdarynyng kandidaty Yu. Mysyk Lyzlovtyng kitabyna mynaday tereng oily eskertpeni japsyrmalaydy: «Edilding arghy betindegi ordagha Syrdariya ózeni manyndaghy jerler men Aral tenizinen shyghysta jatqan dalalar men qalalar endi».

Búnday astamshyl kenkeles «týzetudi» tiyisti baghalau ýshin Lyzlovtyng ózinen dәiek sóz keltirgenimiz oryndy: «Ózderin Edilding arghy betindegi orda dep ataytyn tatarlar, búlgharlardyng shekarasynan sәl tómendeu Edil ózeninen Atyrau tenizine deyingi aralyqta tirshilik keshedi» (qazaqtan, Adaylardyng ózin joghary qongynyng bir sebebi (miyletimizding imperiyalyq (alty alashtyq) sanasynda búghyp jatatyn iydeya) osynda ma deysing – búndayda). Jәne de ary qaray, basqa bir jerde: «Edilding arghy betindegi tatar Ordasynyng atauy tatarlar qonys etken Edilden shyqqan; al, búl orda shyghysynda Hvalyn tenizimen túiyqtalady».

Hvalyn tenizi degenimiz – Atyrau (Kaspiy). Kórip otyrghanymyzday, Lyzlov eki ret Edilding arghy betindegi ordanyng naqty shekarasyn tilge tamyzyq etedi. Biraqta zamana «týsinik berushileri» belgisiz sebeppen Edilding arghy betindegi ordany jýz shaqyrym shyghysqa aparyp «qonystandyrady». Nelikten? IYә, kózge úryp túratyny, Lyzlovtyng aiqyn kórsetui júrt qúdayday tabynghan  klassikalyq versiyagha qarsy kelgendikten osynday eki úshtylyqqa jol berilip otyr.

Eger de eki úshty týsinik beruge esh kónbeytin tasqa basylghan mәtinge zamana týsinik berushisi osyny jassa, qoljazba qújattar ózine oiyna kelgendi isteuding nebir atasyna jolyqpasyna ne joryq …

Tap osy Aziattyq Skifiyany Lyzlov ary qaray Úly Tatariya dep bayan etedi. Bir jaghynan – Azuly tenizi, ekinshi jaqtan – Atyrau, al, ontýstikten – «latynsha  Mons Taurus – Ararat tauy» (klassik aqyn Qadyr Myrza Áli Altyn Orda kelmeske ketse de, Batys qazaqtarynyng arasynda Kavkazdyq týrkilermen baylanysyn ýzbegen shúbartós túymdardyng bolghandyghyn, ózining әuletine qatysty sóz etkenin de bilemiz – Abai.kz).

Sózding oinatyla qúbyluyna nazar audarynyzdar: Taurus – Tavriya – Tartariya – Tatariya. Búdan shyghatyny «tatar» degenimiz – búrmalanyp aitylatyn «tatauros» bolghandyqtan, olar qalayda Tavriya jәne Taurus-Araratpen kindiktes bolyp keledi [Bir eskeretini «Sózde...» chernigov kinәzine qyzmet etkender arasynda týrki-kóshpendi әldebir tatrandar sóz etiledi].

Eger mening búl versiyam únamaytyndar bolsa, resmy ghylymdaghy «tatarlar әldebir «ta-ta» nemese «da-da» taypasynan shyqtyny» qúptaugha shaqyramyn. Shyndyghynda, osy versiyadaghy «ta-ta» nemese «da-da» boyynsha tarihshylar basyn taugha da, tasqa da úrsa da eshtenke shyghara almady. Jәne sol shaqta – sharasyzdyq pen qauqarsyzdyqtan mongholdar ózderi jengen elderin «tatar» dep ataghan degen dәuir gipotezasyn oilap taba bildi. Olar jene bergen sayyn әr jengen halqyn tatarlar dep atay bergen de (A.Bushkov әdeyi jәdigóisiydi – әri ózining orys qalalarynyng attarymen atalatyn tatarlar degen pikirin joqqa shygharady. Búl jerde resey ghylymdary bir nәrseni úqqysy kelmey túr kim ýstem bolsa, týrki júrtynyng solay atalatyndyghy)…

Men bireudi mazaq qylyp qaljyndap túr dep oilamanyz. Bir ghylymy kitaptan óz kózimmen oqydym…

Onyng ýstine, Lyzlov qypshaqtardyng «qala, qorghan, auyldary» bolghandyghyn jazady. Óz basym ghylymdaghy zamana «tәpsirshileri» bolyp tabylatyn Mysyk siyaqty fokusshy kóz baylaghysh siqyrshylardan góri Lyzlovqa kýmәnsiz senemin…

Onyng ýstine, Lyzlov gottar degenimiz qypshaqtar dep ashyp jazady. Al, sol gottardy «resmi» tarihnama bizding dәuirimizding III ghasyrynda tarih sahnasyna shygharyp, german taypasynyng qúramyna qosa salady.

Búl uәjdau taqyr jerden shygha salghan joq – Mavro Orbiny de osy jayynda jazyp, óz kózqarasyn dәleldeu ýshin osy tezisti bekemdeytin úzyn sonar batys europa tarihshylarynyng tizimin keltiredi. Búl enbekterding kópshiligi bizge kelip jetken joq, әri Úly Ghún Ioann, Rusindik IYeremiy jayynda kim estidi eken ózi?

Jәne taghy da. Óte qyzghylyqty fakti. Tap osy realistik mektepting ókilderi (Orbini, Lyzlov jәne basqalar) auyzdaryna qúm qúiyp alghanday býgingi týsinik boyynsha «Povesti vremennyh let»-ting avtory XII ghasyrda ózining ghalamat enbegin jazghan «úly» Nestor jayynda bir auyz sóz etpeydi.

Nelikten? Óitkeni, XVI–XVII ghasyrlarda Nestor jayynda eshkimde bilmeytin, әri estimegen de edi. Onyng enbekteri ol kezde joq bolatyn. Tipti onday esimdi tarihshylar arasynda eshkimde estimegen bolatyn…

Ary qaray Lyzlov qypshaqtardyng kóshpeli emes, otyryqshy halyq bolghandyghyn bylaysha esimizge salady: «Jәnede tatarlar Edil ózenining eki jaghyndaghy keyin Qazan qalasynyng irgetasy qalaghan  Bolgariya [Búl arada Edil Búlghariyasyn aityp otyrghany týsinikti] jәne Altyn Orda dep atalatyn Jayyq pen Atyrau tenizine deyin sozylghan eki eldi meken etti. Jәne de olar osy jerge: Bolgary, Bylymat, Kumani, Korsuni, Tura, Kazani, Aresk, Gormiyr, Arnach, Saray Velikiy, Chalday, Astarahani syndy kóptegen qalalar túrghyzdy».

Nazar audarynyzdar: Lyzlov Ortalyq Aziyany auyzgha almaghanda tatarlardyng Qytay, Horezm nemese Gýrjistandy jaulap alghandyghy turaly esh nәrse aitpaydy… Búndaghy aitylatyny, tatarlar «Indistangha baryp, Indi patshasyn óltirgendigi» – sóz bolyp otyrghan «Ýndistan» búl jerde Persiya dep úghynylyp: tatarlar toz-tozyn shygharghan ininde «indey//yndey patshasynyng jeri» sanalatyn «Efrat ózeni men  Persid tenizi» aimaghy sóz etiledi [Búl arada bir eskeriletin, latyn sózi «inde»– «alys», «qiyrdy» bildirip, býgingi Indiya atauymen syrttay ghana ýndesip túr – degen Bushkov týrki geografiyalyq atauyn sózding úqsauyna oray latyngha jyghyp berip túr. Bizshe, Indiya da, Ýndistanda týrki atauy, tek әr kezde әrqily úghymdy bildirgen – Á.Á.Á.]. Shyn Ýndistan men Rusting arasyn talay elder bólip jatyr, atalghan jaghdayda «Ýndey//Yndey» eli atalghan jaghdayda Persiya, Qyrym,  Hiua bolyp shyghuy da ghajap emes…

Este qalarlyq jayt, Lyzlov (óz aldyndaghy jәne tústas tarihshylarynday) ortalyghy Qaraqorym atanyp, býgingi Monghol elining aumaghyndaghy «úly monghol qaghanaty» turaly bir auyz sóz aitpaydy. Bir auyz sóz joq. Búny úghynu op-onay: qytay tenizinen orystyng shegine deyin sozylghan «monghol handarynyng úly qaghanaty» keyingi tarihshylardyng qiyalymen qaghaz betinde ghana  ómir sýrdi. Lyzlov  jatatyn XVI–XVII ghasyrlardaghy realistik mektep әr dýniyege parasat bayyptylyqpen qarap: sol kezde Altyn Orda shyghysynda Atyrau Tenizimen shektesip, ary qaray shyghysqa qaray eshbir imperiyanyng bolmaghanyn naqty bildi (eurotekti tarihy paradoks degen osy – bireuler lazylovtektester bólinbes euroaziyalyq týrki dýniyesin – jartykeshtendirip europalandyrghysy kelse, ekinshileri – RGhA (RAN) týrkige jolatpay manghúldandyrghysy keledi. Bar bolghany sol...)…

Onyng ýstine, әldeqayda «joghalghan» pechenegter Lyzlov boyynsha mamyrjay qypshaq, búlghar, Qyrym ordasymen aralas-qúralas tirshilik keship jatady.

Aytpaqshy, Lyzlov boyynsha «tatarlar» men Qazan handyghynyng júrty bir nәrse emes (óitkeni, olar fiyn-ugorlar – Á.Á.Á.), tatarlardyng shabuylynan «qazan handary» jayyndaghy jady ghana emes, oladyng attary da tatarlardyng ýzdiksiz shapqynshylyghynan joyylyp kete bardy…

Jәnede Lyzlov kitabyndaghy eng kónildi ózine audartyp, senimdikpen aitylatyny: Qytaydyng (býgingi biz biletin hanzu emes, qara qytay – Naymandardyng – dep úghynamyz) ózi búrynnan Edilding arghy betindegi Orda  dep ataytyn Úlygh Tatariya edi!..

Búl Afanasiy Nikitinnin: «Al, Shyn-Mashynnan Qytaygha deyin qúrlyqpen alty aida, tenizben tórt kýnde jetuge bolady» degenindegi Shyn-Mashyn (China) [Qytay býginde barsha tilde osylay atalady] jәne Qytaydy ekige aiyrghanyna mәn bergen akademik Fomenkonyng nazar audaruynan tanylady.

Eger Shyn-Mashyn  degenimiz – búl qazirgi Qytay bolsa, onda, Qytaydyng (Shyn-Mashyngha jaqyn, әri ony baghyndyrghan Naymandardyng – naghyz qytaydan erektenui ýshin ózderin qara qytay atuy oryndy, Mәskeude Kitay gorod bar emes pe?.. – Abai.kz) – Edilding arghy betindegi Orda ekendigi qabysa ketedi. Áueli qúrlyqpen alty ay jol jýrip, odan son, Atyraumen tórt kýnde jetetin jol! Onyng ýstine Nikitin osy sóilemine myna frazany qosady: «Men Ruske ketip baramyn…» Yaghny – sol kezdegi Qytaydan býgingi Ruske Úlygh Tatariyany nemese Edilding arghy betindegi Ordany basyp barady.  Bәri óz ornyna kelip túr.

Ádildigin aitar bolsaq, Lazylov Batu shapqynshylyghy boyynsha mәselede men joqqa shygharugha bel sheshe kirisken resmy versiyany ústanady. Onyng ýstine, «klassikalyq» versiyanyng jaqtastarynyng Lyzlovty týzep-kýzegenindigine de eshkim kepil bola almaydy ghoy. Dәlirek aitsaq, onyng kitaby XVIII ghasyrdyng sonynda baspagha dayyndalghan kezde týzetildi. Naqty mәlimetter boyynsha Lyzlovtyng qoljazbasy kezinde Tatiyshevting «beydúrysty» enbegin iyt-rәsuә etken  Millerding óz qolyna týsipti…

Eng manyzdysy basqada: Lyzlov kitabymen jete tanysyp shyqqan son, mynany senimdi týrde mәlimdeuge bolady: Birinshi Petrge deyingi eski dәuirde tatarlar turasynda mýldem basaqasha kózqaras ústanyp, ondy sóz aitatyn әldebir jalghyz oily erkin oishyl emes (onyng ýstine, orys, polyak, italiyandyqtar keltirip otyratyn), tútas tarihy mektep bolghan (týrki kitaptarynyng falisifikasiyagha úshyrap iyezuit norman (orys), polyak, italiyandyq (rimdikter) tarapynan jana payda bolghan kóne slavyan tiline ainaluy, týpnúsqanyng qastandyqpen joyyluy, әri týrki tektes saraymandardyng fransuzsha shýldirleui kóp nәrseni bizge úqtyrady. Búny – Bushkov ólse moyyndamaydy). Onyng payymdauy boyynsha tatarlar (nemese, olardyng belgili bir bóligi) slavyandargha: әri orys, әri polyak, әri litvinderge (belorusterge) tuys halyq bolghan. Olar slavyandargha tuys tilde sóilegen (búl arada sóz bolashaq iyezuittik jasandy til qazirgi orys tiline negiz bolghan týrki tilinde bolyp otyr. Biz qúdayday tabynatyn qytay, parsy jәne arabty aitpaghanda: orys tarihshylarynyng barlyghynyng ayarlyqtary osylaysha búghyp jatady). Jәne Rusting ontýstik shekarasynda jalghan «Ortalyq Aziyadan kelgen monghol shapqynshylyghynan» búryn payda boldy. Onda barsha uaqytta slavyandarmen tuysatyn (qorghandary bar, qalada túratyn!) qypshaqtar, «joghalghan» pechenegter tirshilik keshti (qazaqty jalpy týrkilik otyryqshylyqtan bólip alyp, songhy 500 boyy manghúl tektes kóshpendi jasap shyghushylar nege qol jetkizdi).

Búl týiindeu shygharugha ózinen-ózi súranyp túr: al, tatarlar – eshbir týrki emes shyghar? Orys siyaqty etnos shyghar?

L.N. Gumiylev tap osynday bolghan dep sanaydy. Akademik Fomenko Afanasiy Nikitinning qos tildiligin tanytqanda: Nikitin sóilemining bel ortasynda orys tilinen týrki tiline kóship otyrady deydi. Al, ataqty qalamger Oljas Sýleymenov ózining «Az y Ya» kitabynda «Igori jasaghy turaly Sózden» kóptegen týrkizmderdi tapty.

Orys pen «tatardyn» týrli nemese bir ghana etnos ekeni dәl aiqyn emes. Bir nәrse aiqyn qos tildikting arqasynda orystar – týrki tilinde, týrkiler – orys tilinde erkin sóiledi (osy tepe-tendikti rimning qúlaq kesti qúldary bolghan Romanov biyligi kelmeske ketirdi). Sonymen Orda degenimiz – Rus,  Rus degenimiz – Orda.  Bizding tarih ta – bireu, taghdyr da – bireu.

Eger Rus pen Orda tarihy bireu bolsa, olardyng mýddesi de bir jerden shyghuy kerek qoy dep oqyrmannyng súraytyny qaq?

Álbette, solay. Ol ortaq edi. Kelesi taraularda men osyny dәleldeuge tyrysam.

(Jalghasy bar)

1 bólik: Altyn orda tarihy: KSRO taraghannan keyin jazylghan enbekter

2 bólik: Aleksandr Bushkov. Altyn Orda tarihy jayynda...

3 bólik: Bushkov: «Qalqanyng – sheshui qiyn júmbaghy»

4 bólik: Batu Qaghan, Ibragim jәne Qimaq júrttary

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

5 pikir