16 Qyrkýiek, 2014 saghat 12:38
Beyimbet Maylin – úly jazushy, kemel jurnalist, qayratker túlgha. Búghan eshkimning talasy bola qoymas. Ol keshegi qandy qol sayasy qughyn-sýrginning qúrbany. Osynday túlghagha kórsetiler qúrmetting biri – onyng múrajayyn ashyp, kól-kósir dýniyesin bir jerge toptastyryp, ony tәrbie men tәlim jәne taghzym ortalyghyna ainaldyru. Búl rette, belgili beyimbettanushy, ghylym kandidaty Toqtar Beyisqúlov kóp sharua tyndyrghan edi. Sol syilas aghanyng ózime erterekte jazghan hatyn oqyrmandargha úsynyp otyrmyn. Hat jeke adamgha jazylsa da, kótergen mәselesi kóptiki.
8 Qyrkýiek, 2014 saghat 11:14
Osyghan baylanysty 1957 jyly 26-qarashada «Qazaq әdebiyeti» gazeti ýlken talqygha týsti. Últtyq mәdeniyetting mýddesin qorghap, «jana últshyldyqpen kýreske» jol bermes ýshin, irgeli jazushylar, sonyng ishinde M.Áuezov te talqygha qatysty.
29 Tamyz, 2014 saghat 13:15
1957 jyly 27-qyrkýiekte Múhtar Omarhanúly Áuezovting 60 jasqa tolghan mereytoyy býkilodaqtyq kólemde, memlekettik dengeyde saltanatpen atalyp ótti.
19 Tamyz, 2014 saghat 13:19
Jiyrma bes jylgha sozylghan qughyn men sýrginning sýrkili kózining otyn sóndirse de, jýregining otyn sóndirmep edi. 1954 jyly aqpannyng 24-júldyzy kýni diktovka[1] jasap túrghan kezinde birese kózinen jas búrshaqtay tamyp, birese tiylyp, qystyghyrylyp baryp...
31 Shilde, 2014 saghat 15:22
Qazirgi kýnning taqyrybyna jazghan Áuezovtin, Mýsirepovtin, Múqanovtyn, Qúsayynovtyn, Ábishevtin, Imanjanovtyng piesalary әli de naghyz kenestik dramaturgiyanyng dengeyine jetken joq, olar tek mausymdyq talaptargha ghana jauap berip keledi, olar shygharmanyng әdebi, tarihi, kórkem qúndylyqtaryn anyqtay almaydy.
9 Shilde, 2014 saghat 07:53
Búl fotosuret Omby memlekettik tarihiy-ólketanu múrajayynyng qorynda saqtalyp kelgen Imperatorlyq orys geografiyalyq qoghamy Batys Sibir bólimining isinen tabyldy.
19 Mausym, 2014 saghat 12:58
M.Áuezov: «Joldastar, men óz sózimdi, uaqyttyng shekteuli bolghanyna qaramastan, bizding jazushylar úiymyna, bizding júrtshylyghymyzgha, bizding qazaq kenes әdebiyetine, bizding sosialistik mәdeniyetimizge dos kónilmen qaraytyn qauymgha, mening shygharmashylyghyma zereli kónil bólgen jәne mening basymnan ótken eng qiyn da manyzdy kezende meni demegen, mening oiymsha, qazir de demep otyrghan osy júrtshylyqqa terennen shynayy buyrqanyp shyqqan alghysymdy bildiruden bastaghym keledi.
9 Mausym, 2014 saghat 12:57
Tergeushiler bir kýni meni bir jeke bólmege qamap ketti. Ishinde esh nәrse joq. Tek qana ortasynda turnik qúruly túr. Búl ne, meni turnik oinasyn dep qoyghan ba dep tandandym. Bayqasam, bir uaqtarda bólmem qatty jylynyp, birte-birte ysyp barady. Tabanym kýiip barady. Sasa bastadym.
