Senbi, 23 Qarasha 2024

Alashorda bólimindegi songhy maqalalar

13 Qazan, 2014 saghat 17:09

QOJANOVTYNG QYZYLORDASY

«Qazaqtyng astanasy orystyng tuy tigilgen qalada emes, qazaqtyng kiyiz auylynda bolsa da, qazaq últy júrtshylyghyna juyq boluy kerek!» El ortalyghyn orys qalasy Orynbordan qazaq shahary Qyzylordagha kóshiru ainalasynda tartys-talas órship túrghan sәtte Alash ardaghy Súltanbek Qojanov osynday pikir aitqan eken.

Abay-Aqparat 13018 2

6 Qazan, 2014 saghat 17:41

MIRJAQYP DULATÚLY. ABAQTYDA AYT KÝNI

Beysharalar uqalay kózin jýgirdi Tastaghan ghoy tizesin әbden batyryp. Shulasyp jýr ait qúttyqtap jiylyp, Qútylsaq dep ishterinen siynyp, «On eki aida bir kelgen shәrif ait kýnin Ótkizbek shadlyqpen» dep kýiinip.

Abay-Aqparat 10675 0

23 Qyrkýiek, 2014 saghat 17:37

QAZAQ JAYY

Biz osy uaqytta tayghaq ke­shu, tar jolda túrmyz.

Abay-Aqparat 8753 0

16 Qyrkýiek, 2014 saghat 13:29

Túrsyn Júrtbay. MÚHTAR MEN SÁBITTING ARASY... (jalghasy)

Ángime – Múhtar Omarhanúlynyng Sәbit Múqanovpen aradaghy qyrghiqabaq dýrdarazdyghy turaly. Preziydent: Áuezov siyaqty jazushynyng jastargha teris ýlgi qaldyrghany jaraspaydy – degendi aityp jatty. Múhtar men Sәbitting arasyndaghy qarym-qatynas búrynnan beri shiyelenisip kele jatqan. Ony jazushylardan ózge júrtshylyq ta jaqsy biletin. Olardyng arasyndaghy dýrdarazdyq qazaq әdebiyetining qamyn oilaytyn әriptesterine az alandaushylyq әkelgen joq. Múqanov pen Áuezov – talanty jaghynan da, júrtshylyqtyng aldyndaghy bedeli túrghysynan da bir-birinen alshaq jazushylar, olardyng adam retinde ózara til tabysa almauynyng kesirinen ekeui de az zardap shekken joq, kóp nәrse joghaltty. Qaysysynyng kinәsi basym – ol men bagha beretin mәsele emes. Tipti oghan tirelip túrghan eshtene de joq. Sәtbaev Múqandy: әdebiyetting mýddesi ýshin jeke basynyng menmendiginen joghary túrugha shaqyrdy:

Abay-Aqparat 9106 0

16 Qyrkýiek, 2014 saghat 12:38

BI-AGhANNYNG AUYLY

Beyimbet Maylin – úly jazushy, kemel jurnalist, qayratker túlgha. Búghan eshkimning talasy bola qoymas. Ol keshegi qandy qol sayasy qughyn-sýrginning qúrbany. Osynday túlghagha kórsetiler qúrmetting biri – onyng múrajayyn ashyp, kól-kósir dýniyesin bir jerge toptastyryp, ony tәrbie men tәlim jәne taghzym ortalyghyna ainaldyru. Búl rette, belgili beyimbettanushy, ghylym kandidaty Toqtar Beyisqúlov kóp sharua tyndyrghan edi. Sol syilas aghanyng ózime erterekte jazghan hatyn oqyrmandargha úsynyp otyrmyn. Hat jeke adamgha jazylsa da, kótergen mәselesi kóptiki.

Abay-Aqparat 10465 0

8 Qyrkýiek, 2014 saghat 11:14

Túrsyn Júrtbay. KÝIINIP, SÝIINE ALMAGhAN ÓMIR (jalghasy)

Osyghan baylanysty 1957 jyly 26-qarashada «Qazaq әdebiyeti» gazeti ýlken talqygha týsti. Últtyq mәdeniyetting mýddesin qorghap, «jana últshyldyqpen kýreske» jol bermes ýshin, irgeli jazushylar, sonyng ishinde M.Áuezov te talqygha qatysty.

Abay-Aqparat 10316 0

29 Tamyz, 2014 saghat 13:15

Túrsyn Júrtbay. «MÚHTAR 60 JASQA KELDI» (jalghasy)

1957 jyly 27-qyrkýiekte Múhtar Omarhanúly Áuezovting 60 jasqa tolghan mereytoyy býkilodaqtyq kólemde, memlekettik dengeyde saltanatpen atalyp ótti.

Abay-Aqparat 10984 0

19 Tamyz, 2014 saghat 13:19

KÝIINIP, SÝIINE ALMAGhAN ÓMIR (jalghasy)

Jiyrma bes jylgha sozylghan qughyn men sýrginning sýrkili kózining otyn sóndirse de, jýregining otyn sóndirmep edi. 1954 jyly aqpannyng 24-júldyzy kýni diktovka[1] jasap túrghan kezinde birese kózinen jas búrshaqtay tamyp, birese tiylyp, qystyghyrylyp baryp...

Abay-Aqparat 8390 0